Pensionitõus, kiirabitaimed ja viinakuu
8. oktoober 2020, 07:55
Oktoobrikuu ajakirjas 60+ jagab oma mõtteid üle 30 aasta laval rolle teinud ning ikka ja jälle publiku lemmikuks osutunud, äsja kaksikute vanaemaks saanud Ülle Lichtfeld. 60+ oktoobrinumbri lugeja saab teada, et üle 200 rolli, juurde veel lugematud etteasted televisioonis ja teistel lavadel ei pane Üllet tagasi vaatama, tema läheb ikka edasi.
Muuseas, Ülle Lichtfeldti isapoolne vanaema tegi 70aastaselt hundiratast ja spagaati ning lasi oma kaasal õunapuu otsa lavatsi ehitada, et ta saaks seal lapselastega klimbisuppi süüa. Vanaisa tegigi puu otsa lavatsi. „Ja meie istusime seal kaheksakesi, sõime klimbisuppi. Niisugune mälestus on mul,” meenutab Ülle värskes ajakirjas 60+.
Eestlastel on kombeks tsementeerida lepinguid, teadmisi, tutvusi ja isegi tundeid. See üsna levinud kindlustamisele viitav väljend näitab, kui tähtis on lubjakivi ja savi põletamisel valmistatav tsement meie suhteliselt vaese maapõuega riigis. Juba 150 aastat tagasi alguse saanud tsemenditootmine on nüüdse Eesti üks olulisimaid tööstusharusid, mis toorainena kasutab kohalikke loodusvarasid. Kunda kannab uhkelt tsemendipealinna nime ja tänapäevasele tehnoloogiale üleminek on korstnate kohal päikesegi tolmust puhtaks pühkinud. 60+ oktoobrinumbris jutustab kunstiteadlane Anne Ruussaar meie tsemenditööstuse loo.
Seadusesse on sisse kirjutatud, et igal aastal pensionid indekseerimise tulemusel tõusevad. See põhineb eelmisel aastal laekunud sotsiaalmaksul, mis sõltub inimeste palkadest ja tarbijahinnaindeksi muutumisest. Nii on pensionärid iga aasta aprillikuus saanud suurema või väiksema pensionitõusu. Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul vähendas koroonakriis riigi tulusid ja suur pensionitõus pole riigile jõukohane. Värskes 60+ oktoobrinumbris selgitab sotsiaalminister Tanel Kiik, kui palju valitsus tahtis pensioni tõsta ja miks sai erakorraline pensionitõus just nii suur või väike, nagu ta sai.
Miks isegi vanem ja targem ning elukogenum inimene läheb siiski finantspetiste õnge ja annab raha oma hinge tagant neile ära, lootes suurt tulu.
Miks isegi vanem ja targem ning elukogenum inimene läheb siiski finantspetiste õnge ja annab raha oma hinge tagant neile ära, lootes suurt tulu. Rahast, raha võimust ja oskusest sellega ümber käia, kirjutab värskes 60+ numbris Toivo Niiberg.
Oktoobrikuu ajakirjas jätkame sarja Eestist ja selle huviväärsetest kohtadest Muhumaaga, kus elavad särava ilumeelega inimesed. Muhu on vana korallrahude ja laguuni jälgedega saar Saaremaa ja mandri vahel. Kiivalt hoitud omanäolise kultuuri ja hoiakuga Muhu elanikud ehk lihtsalt muhulased kuuluvad teadlaste arvates Eesti ala vanema pärandkultuuri kandjate hulka. Neil on säilinud oma arhailise toimega rahvalaulud, keelemurre ja hoolikalt hoitud kogukondlikud tavad, iseloomustab mereriiki mereajaloolane Bruno Pao. „Muhulane põle ju arjun mitte, et ta istub niisammati, käed vagusi. Nie piavad taal ju ühtejuoni köima kut veskitiivad,” naljatab Reine Uspenski.
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse rätsepatöö õpetaja ja rätsep Heli Sakk-Hännikäinen tutvustab riidematerjale tänapäevasest ja inimlähedasest vaatenurgast – pärast 2000. aastat on rõivatööstus palju uusi kiudusid ja kiusegusid kasutusele võtnud. Mis on mingi materjali plussid ja miinused ja mis neist paremini vastu ihu sobivad ning mida arvata rõivaste etikettidel olevast materjali-infost, saab samuti teada 60+ oktoobrinumbrist.
„Esimeste külmetusnähtude ilmnemisel on just ravimtaimed need, millest otsida abi,” kinnitab apteeker ja taimetark Maret Makko. „Need on meie organismile omasemad kui ravimid. Looduslikud vahendid aitavad alati, tervenemiseks kulub lihtsalt veidi rohkem aega. Samas ei oska enamik inimesi ravimtaimeteed õigesti valmistada.” Millised kiirabitaimed peaksid igas kodus kapsi olema ja kuidas taimeteed õigesti valmistada, jagab taimetark Maret Makko nippe 60+ oktoobrinumbris.
Rahvakalendris on oktoobrit nimetatud ka viinakuuks. Kuigi alkoholi kohta on kirjutatud maailma erinevates keeltes igasugu lugusid, pole tema muundumist inimkehas alati lahti seletatud. Tavaliselt piirdub nende lugude sõnum alkoholi ühekülgse mahategemisega. Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer selgitavad, kuidas molekul nimega etanool meie kehas toimetab.
Pole kedagi, kes poleks kuulnud filmimaailma kõrgemast tunnustusest Oscarist. Seal on aga rida teisigi kategooriaid. Parima kõrvalosatäitja kategooriagi on võimas asi, hoolimata sõnast „kõrval”. Arstiteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill jätkavad oktoobrikuu ajakirjas 60+ toidu-Oscarite kõrvalosatäitjate kategooria tutvustamist. Oktoobrikuu nominatsioon läheb arbuusile.
Kapsast on peetud raviomadustega taimeks iidsetest aegadest saati. Juba Kreeka arst Hippokrates olevat oma patsientidel soovitanud hapukapsast süüa. Kapsaid on üle saja liigi, igal neist oma väärtus. 60+ oktoobrinumbris jagab Sirje Rekkor kapsatoitude retsepte.
60+ oktoobrikuu numbris kirjutab Südameapteegi proviisor Külli Teder, kuidas võtta retseptiravimeid koos teiste ravimitega? Kas sellekohast nõu peaks andma apteeker või perearst?
Tea Raidsalu jagab nippe, kuidas teha lõbusaid küpiseid.
Ajakirjas 60+ on muidugi ka kolumn ja ei puudu ka suur ristsõna.