E, 5.12.2022

Igal aastal võiks üle 800 vähihaigestumise olemata olla

60+
Igal aastal võiks üle 800 vähihaigestumise olemata olla
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kopsuvähi tekkes on kõige suuremaks riskiteguriks suitsetamine, mis põhjustab 90% kõigist kopsuvähi juhtudest.
Kopsuvähi tekkes on kõige suuremaks riskiteguriks suitsetamine, mis põhjustab 90% kõigist kopsuvähi juhtudest. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Eesti Vähiliit koos Tervise Arengu Instituudi, onkoloogidega ja kopsuarstidega viib läbi 5.- 9.oktoobrini vähinädala, mis on suunatud kopsuvähiennetusele ning suitsetamise kui ühe suurima selle vähi riskiteguri vastu võitlemisele.

Igal aastal haigestub kopsuvähki umbes 600 meest ja 220 naist. Keskmine vanus haigestumisel on meestel 69 ja naistel 71 aastat.

Igal aastal sureb Eestis kopsuvähki umbes 485 meest ja 175 naist. Meestel on kopsuvähk ülekaalukalt kõige sagedasem vähisurma põhjus, naistel sageduselt kolmas, soole- ja rinnavähi järel. (allikas: Tervise Arengu Instituut)

Meestel on kopsuvähihaigestumus pidevalt vähenenud alates 1991. aastast, naistel aga haigestumus suureneb.

Eesti Vähiliit teeb suitsetamisvastast teavitustööd juba aastaid eesmärgiga väärtustada suitsuvaba käitumist ja mõjutada noori suitsetamist mitte alustama. 

Kopsuvähi tekkes on kõige suuremaks riskiteguriks suitsetamine, mis põhjustab 90% kõigist kopsuvähi juhtudest. Kopsuvähk on üks nendest vähkidest, mida oleks võimalik suurel osal juhtudest ära hoida - kui noorukid ei alustaks suitsetamist ja täiskasvanud loobuksid suitsetamisest. Vähk ei arene suitsetajatel üleöö, vaid aastatepikkuse suitsetamise tagajärjel.

Kui suitsetajate hulk väheneb, võime kümne aasta pärast nentida kopsuvähki haigestumise langust. 

Tubakasuitsus on üle 4000 keemilise komponendi, millest rohkem kui 40 on kantserogeensed e. vähkitekitavad. Ka uued tubaka ja nikotiinitooted ei ole tervisele ohutud ning kahjuks alustavad noored aina sagedamini suitsetamist just nendest. Teised riskitegurid on passiivne suitsetamine, kanepisuitsetamine, radoon, töökohtadel esinevad ekspositsioonid teatud ainetele ja õhusaaste. Kõigi nende riskitegurite mõju võimendub sageli koostoimes tubakasuitsetamisega.

Tubakasuitsetamine on ülekaalukalt olulisim riskitegur. WHO hinnangul võimaldaks tubakasuitsetamise elimineerimine vältida 90% kopsuvähisurmadest.

Suurim probleem kopsuvähi juures on iseloomulike sümptomite puudumine algstaadiumis, mistõttu varajane diagnostika on keeruline. Kasvaja võib areneda suureks enne kui põhjustab sümptomeid.

Ligikaudu 80% kopsuvähi juhtudest avastatakse regionaalselt- ja  kauglevinud staadiumis. Eesti Vähiliidu eesmärgiks on informeerida võimalikult paljusid inimesi vähiriskidest.

Märksõnad
Tagasi üles