/nginx/o/2020/09/10/13335887t1h2251.jpg)
Notar Priidu Pärna sõnul tuleb igale volikirjale allkirja andmist põhjalikult kaaluda. Esmapilgul lihtne paber võib osutuda hiljem suureks probleemiks, sest seda on suhteliselt keeruline tagasi võtta ja tühistada. «Nagu džinni, kes pudelist välja sai ja enam tagasi ei mahtunud, sinna siiski tagasi toppida ei saa.»
Kui inimene halveneva tervise pärast või Eestist eemaloleku tõttu ei saa enam kodust välja või see on raskendatud või ei saa ta ise konkreetse tehingu sõlmimise juures viibida, saab ta ennast esindama määrata volitatud isiku. Oma esindajale tuleb selleks välja anda volikiri.
Notariaalne volikiri on notari tõestatud kirjalik volitus. Kodus saab ka teisele inimesele volitust kirjutada, kuid tähtsate tehingute, nagu panga või kinnisvara puhul, see ei kehti. Seadus nõuab, et suurte ja oluliste tehingute korral oleks volikiri notari juures tõendatud. Notar Priidu Pärna sõnul pole volitus ja volikiri õiguslikus mõttes päris üks ja seesama. «Volitus on tehinguga antud esindusõigus, mis teeb võimalikuks tehingu tegemise esindaja kaudu. Volikiri on aga füüsiliselt olemasolev dokument: kirjalikus vormis tehtud või notari tõestatud dokument, mis tõendab esindaja volitusi,» selgitab ta. «Samas kasutatakse ka volikirja sisu kohta juristide seas samuti nimetust volitus.»
Volikiri võib olla vormistatud lihtkirjana. Sel paberil näitab volitaja ära, keda ja mis ülesannetes ta ennast esindama määrab. Volikirjas tuleks notari sõnul näidata ka selle kehtivuse aeg – kas konkreetne kuupäev või on see tähtajatu. Volituse andja surmaga kaotab volikiri kehtivuse. «Korteriühistu üldkoosolekul ei ole vaja notariaalset volikirja, piisab lihtkirjalikust. Kuid pankades pensioni kättesaamisel ja kinnisvarabüroos saab tehinguid teha vaid notariaalselt vormistatud volikirja alusel,» märgib notar Priidu Pärna.
Volikiri annab õiguse volituse andjat esindada volikirjas toodud toimingutes ja tehingutes. Volikirju tehakse sageli väga üldise ja laiaulatusliku sisuga ning see eeldab, et volitaja ja volitatu vahel on usalduslik suhe. Näiteks juhtudel, kui ise ollakse eemal (välismaal) või tervis ei võimalda toiminguid ise teha. Volikirja võib teha teatud konkreetseks toiminguks (müügiks, ostuks, pangaarve käsutamiseks, asjaajamiseks vms) või üldvolikirjana.
Selline volitus võib eakale osutuda riskantseks. Sest kui inimene tuleb üldvolikirjaga notari juurde või läheb panka, siis ei hakka ju notar ega pank enam helistama volitajale ja asjaolusid üle kontrollima.
Üldvolikiri annab volitatule sajaprotsendiliselt kõik õigused volitaja nimel tegutseda. «Selline volitus võib eakale osutuda riskantseks. Sest kui inimene tuleb üldvolikirjaga notari juurde või läheb panka, siis ei hakka ju notar ega pank enam helistama volitajale ja asjaolusid üle kontrollima. Eeldatakse, et volitatul ongi kõik õigused tehingut teha,» nendib notar Priidu Pärna.
«Volitusi ületav tehing on tühine, kuid asjade tagasipööramine on sageli väga keeruline ja vajab kohtu sekkumist. Notar soovitab üldvolitust teha vaid väga lähedastele usaldusisikutele. Pigem võiks siiski allkirjastada volikirja igaks konkreetseks tehinguks eraldi ja seal ka näidata tehingu olulised tingimused: näiteks, millise minimaalse hinnaga soostub volitaja müüma oma kinnisvara, kelle kontole raha kantakse, millal tuleb välja kolida jne. Volikirja ei pruugi ka kohe volitatule üle anda, vaid alles siis, kui seda on vaja,» soovitab Priidu Pärna.
«Minu tööpraktika ütleb, et pärast iga tehingut on kõige targem küsida volikiri tagasi ja hoida enda käes. Aga see ei tähenda volikirja suvalise raamatu vahele pistmist ja seejärel unustamist,» muigab ta. Nimelt peab volitatul säilima alati võimalus esitada vajadusel notarile või ametiasutusele volikirja originaal.
Näiteks kui inimene soovib oma lähedasele anda volituse pangakontodelt ülekannete tegemiseks, siis sellises volikirjas tuleks selgelt välja tuua, et volikirja alusel saab teha ülekandeid vaid arvete maksmiseks, mis on väljastatud volitaja nimele. Teatud mõttes paneb see pangatellerile suure vastutuse siis neid asjaolusid kontrollida.
Notari juures volikirja vormistamise eeldus on see, et inimene suudab adekvaatselt ja piisavalt notariga ise suhelda ja tema küsimustele vastata. Notar peab samas tagama, et väljaantava volikirja sõnastus ei võimaldaks volitaja vara kuritarvitada. Notari ülesanne on volikirja tõestades selgitada volikirjaga seotud riske.
Volikirja saab küll tühistada, ent selle kuritarvitamisest võib tekkida kahju, mille tagasipööramine on keerukas ja kulukas. Kindlasti tuleks umbusklikult suhtuda sugulasse, kes järjekindlalt üritab teid veenda tegema üldvolikirja. Üldvolikiri annab esindajale täies ulatuses sinu õigused ja siin tasuks enne lõikamist üheksa korda mõõta. Ei pangateller ega notar ei võta enam volikirja väljaandjaga ühendust, kuna kehtib eeldus, et volikirjas väljendatu vastab volitaja tahtele. Üldvolikirja võib teha vaid väga usaldusväärsele isikule.
Ei pangateller ega notar ei võta enam volikirja väljaandjaga ühendust, kuna kehtib eeldus, et volikirjas väljendatu vastab volitaja tahtele. Üldvolikirja võib teha vaid väga usaldusväärsele isikule.
Tuleb ette juhtumeid, kus kinnisvara omanikult soovitakse saada laiemat volitust, kui ta ise tegelikult anda sooviks. Näiteks võib vanemal inimesel olla tarvis teha kellelegi volikiri pangatoimingute tegemiseks, kuid «igaks juhuks» soovitatakse teha üldvolikirja, mis annab selle omanikule võimaluse teha teise inimese varaga kõiki tehinguid. Sellise volituse puhul ongi võimalik olukord, kus volituse andnud inimese usaldust saab kuritarvitada – näiteks müüa tema teadmata korter või võtta selle tagatisel laenu.
Kuigi võrreldes aastakümnetetaguse ajaga esineb dokumentide võltsinguid vähem, ei ole kadunud juhtumid, kui tehingu tegemiseks esitatakse notarile Venemaa võltsitud volikiri. Nii on avastatud näiteks viimase aasta jooksul mitu võltsingut.
