K, 1.02.2023

Hapendatud toit teeb kõhule pai

Sirje Rekkor
Hapendatud toit teeb kõhule pai
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hapukapsategu. Foto on illustreeriv.
Hapukapsategu. Foto on illustreeriv. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Meie esivanemad hapendasid esialgu metsõunapuu ja pihlaka vilju, hiljem lisandusid kapsad ja seened ning aegapidi ka kurgid ja teised köögiviljad, mida kasvatama õpiti.

Hapendamist on inimesed toiduainete säilitamiseks kasutanud aastatuhandeid. Esimesed tõendid selle kohta pärinevad sumeritelt. Seesama sumeri rahvas, kes paljude muude asjade hulgas leiutas kirja, ehitas esimesed linnad, rajas esimese riigi, võttis kasutusele ratta ja kalendri ning lõi esimese eepose, võttis kasutusele ka hapendamise.

Tünnis hakati kapsaid hapendama alles 19. sajandil, esialgu samuti tervete peadena, hiljem raiutuna või riivituna. Kapsapead võidi panna tünni ka kihiti raiutud või riivitud kapsastega, lisada kihtide vahele köömneid. Hapukapsas oli kesise toiduvalikuga talveajal hindamatu vitamiiniallikas.

Hapendamine uuesti au sisse

Hapukapsast ja hapukurki on ikka kogu aeg tehtud-söödud ja need maitsevad paljudele, kuid hapendamine laiemalt on aastakümneid nagu Okasroosikese und maganud. Viimasel ajal on aga taas hakatud rohkem mõtlema, milline toit teeb kõhule pai, ja rääkima seedimist toetavatest ja soolestiku mikrofloorat parandavatest probiootikumidest.

Kiitvaid artikleid ja raamatuid on viimasel aastakümnel hulganisti avaldatud, kuid kodus hapendamine pole seniajani mitte igas peres igapäevane asi. 

Kiitvaid artikleid ja raamatuid on viimasel aastakümnel hulganisti avaldatud, kuid kodus hapendamine pole seniajani mitte igas peres igapäevane asi. Ilmselt on osalt põhjuseks ebakindlus, et midagi valesti ja toiduaine seetõttu raisku läheb.

Hapendatud toidud on väga tõhusad mürkide kehast väljaviijad. Nendes leiduvad kasulikud bakterid suudavad siduda paljusid toksiine ja raskmetalle, toetavad keha enda puhastumismehhanisme. Nii nagu köögivilja hapnemise käigus tõrjutakse riknemist soodustavaid mikroorganisme, piiratakse piimhappebakterite toimel patogeenide ehk haigusi tekitavate mikroorganismide vohamist seedetraktis. Tänu sellele saab kujuneda tervist toetav mikroorganismide kooslus. Et ennast ka tulevikus hästi tunda, peame toitma oma sooltes elavaid häid baktereid.

Kui keegi tunneb, et kõht ei ole ideaalselt korras ja see kestab kauem kui paar nädalat, on paras aeg mõelda hapendatud toitude söömisele, sest just nendest saab meie heade bakterite kooslus suurt toetust.

Niisiis, hapendatud toitu on kasulik süüa, et tagada soolestiku tervis. Seda ei pea sugugi sööma tohutus koguses. Pigem on oluline seda teha pidevalt pikema aja vältel. Soovitatakse süüa iga päev 3–4 lusikatäit hapendatud köögivilju.

Hapendamise kunst tasub endale selgeks teha. See on üks parimaid, lihtsamaid ja odavamaid koduseid ravimeid, mis on kümneid kordi parem kui mõni toidulisand. Lisaboonuseks on see, et erinevalt külmutamisest ja kuumutamisest ei lähe säilitamiseks energiat vaja.

Teisalt on kodustes tingimustes hapendamine alati veidi ennustamatu tulemusega protsess, kunagi ei saa absoluutselt identse maitsega hapukapsast või kurki, sest kodus pole võimalik tagada iga kord täiesti samu tingimusi. Seega võime öelda, et see on pigem kunst ja loome hapendades iga kord ainulaadse tulemuse. Kindlasti on vaja katsetamisjulgust ja mitte heituda, kui üks või teine hapendis aia taha läheb.

Hapendamiseks sobivad paljud annid

Hapendamiseks sobivate aiasaaduste valik on kurgist ja kapsast märksa laiem. Hapendamiseks passivad tavalise valge peakapsa kõrval teised kapsasordid – punane peakapsas, lillkapsas, lehtkapsas, rooskapsas, Hiina kapsas. Sobib ka suvikõrvits, baklažaan, paprika, tomatid, porgand, pastinaak, kõrvits, patisson, küüslauk, juurseller, aeduba.

Hapendada saab ka õunu, näiteks paradiisiõunu ja muid tugevamaid väikseid õunasorte. Metsaandidest sobivad seened, pihlakad, kibuvitsamarjad. Kõigist neist võib valmistada väga erinevaid hapendatud salateid ja suupisteid.

Maitset lisavad hapendamisel petersell, seller, leesputk, basiilik, estragon, aedsalvei, till, suure mungalille lehed, õied ja seemned, samuti küüslauk ja sinepipulber või -seemned, mädarõika-, vaarika-, mustasõstra, tamme-, kirsi- jm lehed, majoraan, mädarõikajuur. Maitseomadusi aitavad parandada jõhvikad, pohlad ja pihlakad. Vürtsidest sobib kasutada pipraid, pimenti, kadakamarju, ingverit, köömneid, koriandrit.

Hapendamine – see on imelihtne

Hapendamise protsess varieerub sõltuvalt hapendatavast köögiviljast, tükelduse suurusest ja sellest, kas hapendame üht köögivilja või nende segu. Köögivilja hapendamine koosneb kindlatest sammudest.

Märksõnad
Tagasi üles