Roosi ohustab tosin vaenlast

Kirgliku roosikasvatajana soovitab Mirjam Kongi eelistada koduaias roosisorte, mis ei karda külma ja on haigus­kindlad – sellised suudavad kasvada ka ilma süsteemsete taimekaitsemürkideta. Foto: Silja Joon

Soovides peenrale tervete õite ja lehtedega roositaime, on kasulik teada, milleks on hea nõgeseleotis, küüslaugutõmmis, kummelitee, rohelise seebi vesi, linapüük, röövikute noppimine või puutuhaga ülepuistamine.

Nimelt aitavad kõik need loodussäästlikud meetodid vähendada roosidel levinud kahjureid ja ennetada haigusi.

Roosikasvataja Mirjam Kongi ettevõte müüb mitmendat aastat kaubamärgi ROOZ all internetipoe kaudu roosiistikuid ja peab Tallinna külje all Tallinna-Rapla maantee ääres väikest aiandit.

Kirgliku roosikasvatajana soovitab ta eelistada koduaias roosisorte, mis ei karda külma ja on haiguskindlad – sellised suudavad kasvada ka ilma süsteemsete taimekaitsemürkideta. Ta ise püüab oma taimi mürgitada nii vähe kui võimalik. Samas tuleb meeles pidada, et need kuninglikud lilled vajavad korralikku väetamist – roosid on hästi näljased ja tahavad palju süüa saada. Neile meeldib orgaanika, kõdusõnnik ja lehekõdu.

Tõrju kahjureid loodust armastades

Mirjam Kongi soovitab kahjurite ja haiguste vähendamiseks loodussäästlikke tõrjemeetodeid. Tasub teada, et toitainepuudus mõjutab rooside vastupanuvõimet haigustekitajatele ja talvitumist. Samas ei ole hea ka väetisega liialdada. Näiteks lämmastikuliig muudab võrsed rohtseks, meelitab ligi lehetäisid ja vähendab haiguskindlust.

Lisaks peaksid rooside oksakäärid olema desinfitseeritud: kääridega saavad haigustekitajad liikuda haigelt roositaimelt tervele.

Roosikasvataja selgitab, et liiga tihe istutus loob liigniiske mikrokliima, mis soodustab seenhaiguste levikut. Lisaks peaksid rooside oksakäärid olema desinfitseeritud: kääridega saavad haigustekitajad liikuda haigelt roositaimelt tervele.

Roosikasvataja räägib, et roosihaiguste ja kahjurite tõrjeks võib kasutada isetehtud tõrjevahendeid. Looduslike preparaatidega on tarvis taimi nähtava efekti saavutamiseks pritsida vähemalt üks kord nädalas, kahjustajate massilise leviku ajal isegi kolme päeva tagant. Rohelist seepi sisaldavaid lahuseid ei ole hea kasutada päikesepaistelise ilmaga, sest roosilehtedel tekib päikese ja rohelise seebi koosmõjus päikesepõletus. Rohelise seebi lahusega saab tõrjuda lehetäisid ja lahus tuleks teha vahekorras 1:10.

Jahukaste ennetamiseks sobib ka sõnnik, nii veise-, lamba- kui ka hobusesõnnik, mis mõjub ühtlasi kiiretoimelise vedelväetisena. Seda tuleb lahjendada veega vahekorras 1:6.

Kompost ennetab nakatumist jahukastesse, roostetesse, mädanikesse ja hahkhallitusse. Selleks tuleb veise- või hobusesõnnikust kompost või vihmausside toodetud biohuumus asetada kotti (võib kasutada ka vana sukka), kott panna vette ja lasta seista 7–14 päeva. Komposti ja vee vahekord võiks olla 1:4. Lahus tuleb kurnata ja lõpplahuse valmistamiseks võtta üks osa preparaati ja viis osa vett (väga õrnade lehtedega taimede pritsimisel on preparaadi ja vee vahekord 1:20), lisada rohelist seepi, mis aitab lahusel lehtedele kinnituda.

Võilill, põld-piimohakas või hapuoblikas on taimed, mis sobivad lehetäide, lehekirpude, lestade tõrjeks. Selleks tuleb võtta 300–400 g peenestatud värskeid juuri ja lisada 20 liitrile soojale veele (mitte üle 40° C), lasta seista kaks tundi, kurnata ja lisada rohelist seepi.

Tomatilehed sobivad lehetäide, lehekirpude, lehelutikate ja lestade tõrjeks. Selleks tuleb neli kilo värsket tükeldatud taimmaterjali valada üle kümne liitri sooja veega, lasta seista kolm-neli tundi, keeta pool tundi nõrgal tulel ja kurnata. Lahus võib seista pimedas ruumis kuni üks aasta. Seisnud preparaati lahjendada vahekorras 1:1 ja vast valmistatud preparaati vahekorras 1:2. Lisada rohelist seepi paremaks kinnitumiseks.

Tomatilehed sobivad lehetäide, lehekirpude, lehelutikate ja lestade tõrjeks. 

Ka kummel soodustab Mirjam Kongi teatel kasvu ja ennetab mulla kaudu levivaid haigusi. Lahuse tegemiseks tuleb peotäis õisi valada üle ühe-kahe liitri kuuma veega, lasta seista 24 tundi, kurnata, lahjendada veega vahekorras 1:5 ja lisada rohelist seepi. Mädanike ennetamiseks võib pritsida taimi lahjendamata preparaadiga!

Roosikasvataja nendib, et kõige levinumad kahjurid on lehetäid – neid on lihtne tõrjuda. Hoopis keerulisem on toime tulla kedriklestaga.