Pensioniealised mehed on nahavähi riskirühm
/nginx/o/2020/08/14/13272850t1h7f8a.jpg)
Kord aastas tasub lasta oma sünnimärke kontrollida naistel ja meestel, noortel ja vanadel, brünettidel ja blondidel – melanoom on üks kõige salakavalamaid tõbesid maailmas, millesse võib haigestuda ka terve elu päevitamist vältinud inimene.
«Peaaegu iga 60–70-aastane inimene on vähemalt kord elus saanud päikesepõletuse, käinud solaariumis või pruunistanud end, hambad ristis, üürikesel soojamaareisil. Liialdusi enam parandada ei saa, praegu on kõige tähtsam end kuumal suvepäeval päikese eest kaitsta ja naha seisukorda jälgida,» ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogiakeskuse vanemarst Kadri Putnik.
Suremus nahavähki on vähenemas
Nahavähki on kolme tüüpi: basaalrakuline nahavähk, lamerakuline nahavähk ning melanoom. Just melanoomi eest hoiatavad onkoloogid kõige rohkem, sest see on väga agressiivne ja kiiresti siirdeid andev vähivorm.
«80–90 protsenti nahavähisurmadest on tingitud melanoomist,» märgib dr Kadri Putnik. «Õnneks on suremus melanoomi vähenemas: kui 2014. aastal suri melanoomi tagajärjel 62 inimest, siis mullu 44. Paraku suureneb ka Eestis aasta-aastalt melanoomi esmahaigestumiste arv,» kurdab tohter.
«Õnneks saavad arstid tänapäeval melanoomile jaole haiguse varases staadiumis.»
Kui 2014. aastal suri melanoomi tagajärjel 62 inimest, siis mullu 44.
Kui vanasti nimetati melanoomi kõikide vähivormide kuningannaks, sest see võis diagnoosi saamise järel inimese hauda viia loetud kuudega, siis viimase kümne aastaga on dr Kadri Putniku sõnul uued ravimid tunduvalt patsientide elulemust parandanud. «Mul on patsiente, kes käivad onkoloogiakeskuses kontrollis ja ravi saamas juba üheksandat aastat,» täpsustab ta.
Ühest Tartu Ülikoolis tehtud magistritööst selgub, et 15-aastastel ja vanematel diagnoositi Eestis aastatel 1970–2015 kokku 4771 nahamelanoomi esmasjuhtu ja et melanoomi haigestumus suurenes nii meeste kui ka naiste hulgas keskmiselt neli protsenti aastas. Ilmnes, et vanuse suurenedes tõuseb melanoomi esmashaigestumus, peaaegu kõikides vanuserühmades, välja arvatud 15–24-aastased mehed.
«Alla 40-aastaste naiste hulgas on melanoom koos rinna- ja emakakaelavähiga kõige sagedamini esinevam vähivorm,» lausub dr Kadri Putnik.
Nahavähki haigestumine on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud. Üks põhjus võib olla tohtri sõnul solaariumide menukus Eesti naiste seas: kuni viimaste aastateni olid kuni 35-aastased Eesti naised ühed Euroopa aktiivsemad solaariumides päevitajad. Praeguseks on tänu tõhusale teavitustööle see komme taandumas.
«Teine oluline muutus meie elukorralduses võrreldes 20–30 aasta taguse ajaga on lühikesed, kuid intensiivsed n-ö päevitusreisid sügistalvisel ajal. Nahakasvaja seisukohast on määrav just intensiivse päikesepõletusega kaasnev raku DNA kahjustus. Visuaalselt kaob päikesepõletus nädalaga, kuid öeldakse, et nahk mäletab iga põletust,» hoiatab onkoloog.
«Ehk teisisõnu – kõik ultraviolettkiirguse doosid, mis on elu jooksul saadud, kahjustavad naharakkude DNAd.»
«Enamasti on melanoom juba nahale tekkides melanoom. Seda, et aastaid normaalse struktuuriga sünnimärk muutub melanoomiks, esineb tunduvalt harvem,» lisab Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog Elen Vettus.
Iseendale pole vaja diagnoosi panna
Eesti on melanoomi suremuselt Euroopa esirinnas ja melanoomipatsiendid muutuvad üha nooremaks. «Melanoom on noorte inimeste elustiilihaigus, kuid ei tasu unustada, et vanuse kasvades suureneb ka risk vähki haigestuda,» hoiatab dr Elen Vettus.
Melanoomi riskigruppi kuuluvad heledate ja punaste juustega ning heleda nahaga inimesed, kellel on palju tedretäppe ja/või sünnimärke.
Siiski ta lohutab: «Ise endale diagnoosi panna pole vaja, sest nii healoomuline seborroiline keratoos kui ka melanoom võivad üpris sarnased välja näha.»
Melanoomi riskigruppi kuuluvad heledate ja punaste juustega ning heleda nahaga inimesed, kellel on palju tedretäppe ja/või sünnimärke. Samuti need, kelle lähisugulaste hulgas on olnud melanoomijuhtumeid.
«Raske melanoomirisk on ka lapseeas saadud päikesepõletus(ed),» lisab dr Kadri Putnik. «Samuti solaariumis käimine. Maailma Terviseorganisatsioon on kvalifitseerinud kosmeetilise UV-kiirguse ehk solaariumi kantserogeensuselt samasse gruppi tubakaga.» Solaariumi UVA-kiirgus on kuni kümme korda suurem võrreldes päikese UVA-kiirgusega. Alla 35aastastel tõstab solaariumis käimine melanoomiriski 75 protsendi võrra.
Noored naised ja vanemad mehed
Kaheksa riigi 1980.–2015. aasta vähiregistri võrdlusest ilmnes, et melanoomi suurim riskirühm on alla 45-aastased naised, kuid pärast 40. eluaastat meeste haigestumus võrreldes naistega kahekordistub.
Seega on riskirühmas noored naised ja vanemad mehed. Meestel esineb melanoomi pigem seljal ning kõrvade, näo ja kaela piirkonnas, naistel pigem säärtel.
Miks on pensioniealiste meeste hulgas melanoomi haigestumus suurem kui samaealiste naiste seas, seda teadus tänini seletada ei oska. Muidugi on oma osa statistikal – elanikkond vananeb ja reisib eksootilistesse lõunamaadesse üha rohkem.
