Eestlaste kalmud on lihtsad ja maalähedased

Haljastaja Riina Luik istutas isa kalmule rododendroni, sest hauaplats asub kalmistu nurgas. Igihaljas rododendronipõõsas ei varjuta teisi mälestusplatse ja sobib männimetsa alla. Foto: Silja Joon

Asudes kalmistul hauaplatsi kujundama, tuleb valida taimi, mis ei ulatuks ka taime sirgudes kõrvalkääbasteni, tõdeb maastikukujundaja Riina Luik.

Sobivad hästi igihaljaste puude ja põõsaste minivormid ja väiksekasvulised miniatuursed soolotaimed. Kuigi nende istutamisele ja platsi haljastamisele võib kuluda terve päev, on kalmu hooldada kerge ja mugav.

Riina Luik tegutseb Pärnumaal Võistes, kasvatab suvel taimi ja teeb talviti hoidiseid.

Luige perekonnaliikmete hauad asuvad Võiste kalmistul, mis asub Luitemaa looduskaitsealal mändide all. See on vana sammaldunud kiviaiaga surrast on mullakihi all helevalge liivasavikiht.

Riina Luik mäletab, et käis emaga seal kaasas juba lapsena. Betoonpiirdega kalmu kattis liivakiht, selle peal olid astumiseks asetatud kiviplaadid, mis viisid hauakivi ette maasse kaevatud mullaga täidetud nõuni, kuhu olid istutatud väikeseõielise begoonia taimed, peiulilled ja viltlehed – nagu lugematutel teistelgi kalmudel. Ema istutas haudadele suvelilli ja tõi võimalusel vaasidesse lõikelilligi. Kuival ja lagedal maapinnal asuvaid lilleklumpe tuli palavaga iga päev kastmas käia.

„Kui ema tervis halvenes, ei jaksanud ta enam surnuaial käia. Võtsin selle töö enda kanda,” meenutab naine. Siis veel midagi haljastusest teadmata istutas ta vanaema kalmule ümara elupuuvormi, et jõulude ajal, kui on paks lumi maas, haud üles leida ja lume sisse küünlale pesa teha. „Ühel suvel tegin maasse ämbrisuuruse augu, istutasin sinna hortensia. See kuivas peagi ära,” räägib naine.

Liiv kipub mulla ära sööma

Maastikuehitust asus Luik Räpinasse õppima 2009. aastal. Naine tõdeb, et varem puudusid tal teadmised, kuidas kalmistul lähedaste hauaplatsil toimetada.

Nüüd teab ta haljastuseksperdina, et kuna liiv kipub mulla n-ö ära sööma, on istutusauk tarvis kaevata palju laiem ja nuaed, kus on vanem ja uuem osa. Aastasadu või tuhandeid tagasi loksus seal meri, seepäsügavam. Samuti on vaja taime juured mullapallist veidi lahti harutada, muidu ei hakka taim juuri sügavamale ajama.

„Otsustasin loobuda haudadel püsililledest, sest mul ei ole aega iga päev taimi kastmas käia. Nüüd käin kalmistul korra või paar kuus, et mõni oksake või käbi liivalt üles noppida. Kaks korda suve jooksul annan taimedele vedelväetist. Kastmas käia pole vaja,” jutustab Riina Luik.