Pearinglus võib olla väga erinevate seisundite ja haiguste üks sümptom, mistõttu on arstil sageli keeruline ainult pearingluse esinemise korral konkreetset haigust diagnoosida.
Pearinglushoogusid põhjustavad väga erinevad haigused
Peapööritus ja tasakaaluhäired on sagedasti esinevad vaevused, eakatel paraku püsivamat laadi ja muudavad sagedamini teovõimetuks. „Soolavaene dieet on eriti soovitatav
migreenist tingitud peapöörituse ja Meniere'i haiguse korral, kodused harjutused aga kõikidele peapöörituse all kannatajatele, aga need peavad olema individuaalsed,” täpsustab Ida-Tallinna Keskhaigla nina-kõrva kurguarst, audioloog Maret Lepplaan.
Ägedad pearinglushood on ohtlikud
Ägedad pearinglushood võivad olla vanemaealisele väga ohtlikud suure kukkumisriski tõttu, samuti on püsiv pearinglus äärmiselt häiriv. „Vanematel inimestel on peamine pearingluse põhjus healoomuline paroksüsmaalnepearinglus ehk BPPV, millele mõnikord lisanduvad muud ealised muutused,” nendib dr Maret Lepplaan.
Mõiste pearinglus hõlmab tohtri kinnitusel mitut täiesti erinevat aistingut – alates kergest tasakaaluhäirest ja nõrkusest kuni pöörlemistunde või ümbruse pöörlemise tundeni.
Vertiigo on termin, mida meditsiinis kasutatakse kirjeldamaks tunnet, et sina või maailm su ümber liigub, kui see tegelikult on paigal. Mõiste pearinglus hõlmab tohtri kinnitusel mitut täiesti erinevat aistingut – alates kergest tasakaaluhäirest ja nõrkusest kuni pöörlemistunde või ümbruse pöörlemise tundeni. Ainult BPPV korral tekkiv vertiigo on healoomuline ja haigus võib täiesti iseenesest mööduda.
„Patsiendid kirjeldavad vertiigot kui tunnet, mis tekib pärast karussellilt mahatulekut, purjus olekus pikali heites ja lamades, tormisel merel paadis olles. Vertiigoga kaasnevad tihti iiveldus, oksendamine, ebakindlus ja tasakaalutus kõndimisel,” kirjeldab dr Maret Lepplaan.
Kui noorematel on tasakaaluhäirete põhjused rohkem psühholoogilist laadi, siis vanematel enamasti sisekõrvast lähtuvad haigused, harvem peaaju talitluse häired või ravimite kõrvaltoimed. Alati ei oska ka arstid kohe öelda, millega on tegemist: kas tasakaaluhäire, peapöörituse või nende kombinatsiooniga.
Tasakaaluhäirete levinud vorm on nn dizziness – see on ruumis orienteerumise häire ilma moondunud või vale liikumise tundeta. Dizziness on tohtri kirjelduse kohaselt kui kõndimine pehmel, ebatasasel pinnasel ning sel tervisehädal on palju põhjuseid tasakaaluaparaadi häiretest kuni psühholoogilisteni (ärevushäired) välja. Üle 70aastastel esinev dizziness on sageli põhjustatud mitmest samaaegselt põetavast kroonilisest haigusest.
„Eesti keeles ongi keeruline eristada mõisteid dizziness ja vertiigo. Vertiigo on peapööritus, aga kuidas tõlkida dizziness'i?” mõtiskleb dr Lepplaan. „Dizziness'i ei tohiks eakas siiski kergemeelselt suhtuda. Kui vertiigo annab enamasti tunda peas, siis dizziness on sageli jalgadest tulenev haigus, mis tõstab kahjuks hüppeliselt kukkumisriski. Põhjuseid palju: vere väike suhkrusisaldus, ravimite kõrvaltoime jne.”
BPPV on levinuim pearingluse põhjus
„Viimasel ajal räägitakse väga palju Meniere'i haigusest kui tasakaaluhäirete põhjustajast. Tegelikult on Meniere'i tõbi ülediagnoositud, peamine põhjus, miks patsiendid pearingluse kaebusega nina-kõrva-kurguarsti vastuvõtule tulevad, on healoomuline paroksüsmaalne asendipearinglus ehk BPPV. Selle haiguse korral saab inimene igapäevaelu elada ilma kaebusteta, sümptomid tekivad äkki ja hooti vaid väga kindlate asendite korral, peamiselt hommikul voodist üles tõustes ja õhtul voodisse heites. Istudes või kõndides selle haiguse põdejal kaebusi tavaliselt pole,” nendib dr Maret Lepplaan.
Tegelikult on Meniere'i tõbi ülediagnoositud, peamine põhjus, miks patsiendid pearingluse kaebusega nina-kõrva-kurguarsti vastuvõtule tulevad, on healoomuline paroksüsmaalne asendipearinglus ehk BPPV.
BPPV on tohtri sõnul kõige levinum pearingluse põhjus – umbes viiendikul pearingluse kaebusega arsti poole pöördunutel diagnoositakse just BPPV ja selle esinemissagedus suureneb patsientide vanusega.
BPPV on peapööritus, mis tekib ainult pea asendi muutmisel ja kestab mõned sekundid kuni minut. Inimesel on ebamäärane halb enesetunne, ebakindlus (aga mitte äge peapööritus) võib pärast atakki kesta pikemat aega. Suurem aosa päevast tal kaebusi pole.
BPPVd diagnoositakse asenditestidega ja ravitakse edukalt spetsiaalsete raviharjutustega – kuni 90 protsenti patsientidest paraneb. „Esimest korda võiks peapööritust ravivaid raviharjutusi ehk ravimanöövreid teha koos perearsti või -õega, hiljem aga paari-kolme päeva jooksul kodus ja kaks korda päevas. BPPV on üks väheseid haigusi, mille arst saab õigesti diagnoosides ja harjutusi määrates ühe vastuvõtu jooksul n-ö ära võtta,” räägib dr Maret Lepplaan.
Migreen koos peapööritusega
Sageduselt teine vertiigoga kulgev haigus on vestibulaarne migreen ehk VM. „13–14 protsendil meie inimestest esineb migreen, VM omakorda kolmandikul neist, paljudel haigetel isegi peavaluvabal ajal.”
Selle haigushoo võivad tohtri sõnul esile kutsuda unehäired, suurenenud stress või vastupidi, pingelangus. VMi korral esinevad tüüpilised migreenikaebused, kuid see haigus võib kulgeda ka ainult vertiigoga.
Vestibulaarne migreen on iseeneslik või asendist sõltuv peapööritus, mis võib kesta mõnest sekundist mitme päevani. Kaasuda võivad iiveldus, oksendamine, peavalu, heli- ja valgustundlikkus, aura.
Sageduselt kolmas peapööritusega seotud haigus on sisekõrvapõletik, mida nimetatakse vestibulaarseks neuriidiks.