Karastusjoogid, maasikalinn ja peapööritus

Reisihimuline Tiina Park Lanzarote saarel, kus on üle 300 vulkaanipursete järel tekkinud kraatri. Sellele põlenud elamiskõlbmatule maatükile on loodus maalinud oma kauneimad teosed. Foto: Erakogu

Juulikuu ajakirjas avab end 60+ lugejatele läbi aastate teleekraanilt tuttav, nüüd reisisaadete tegijana tuntud Tiina Park, kelle hommik algab sõbra saadetud luuletuse lugemisega ja külma vanniga.

60+ juulinumbri lugeja saab teada, miks ta netikommentaare ei loe ja kuidas juhtus, et temast sai noore tudengineiuna üleliiduline kuulsus, kes sai üle mõistuse suure hulga kirju – kokku kaheksa kilo.

Kõige paremini karastab ja kustutab janu tavaline jahe vesi. Tänu nüüdisaegsetele filtritele vuliseb meie torustikes juba üsna põhjaveele sarnane klaar ja lõhnatu janukustaja. Ometi oleme nõus maksma ka kirevate siltide ja tihti ootamatut värvi vedelike eest, mille read kaupluseriiulil on aja jooksul vaid pikemaks veninud ning muutnud karastusjooke tootvad firmad maailma mõjukamateks. Eesti talurahva seas olid vee vanimad võistlejad taar ja kali. Mõlema joogi maitse oli sarnaselt hapukas, kuid valmistamisviis veidi erinev. 60+ värskes juulinumbris räägib kunstiteadlane Anne Ruussaar meie karastusjookide loo.

Juulikuu ajakirjas jätkame sarja Eestist ja selle huviväärsetest kohtadest Viljandiga – linnaga nagu maasikas. Viljandi tänavapildi muudavad rõõmsamaks suured punased betoonmaasikad. See on naivist Paul Kondase maali „Maasikasööjad” järgi, mille tegelaskujudega pidavat Viljandi elanikud sarnanema – näiliselt väikekodanliku fassaadi all on peidus positiivseid üllatusi pakkuv sisu. Viljandi on Eesti üks ilusamaid ja haruldasemaid linnu, sest paljud Eestile olulised sündmused ja ajaloos tähtsad asjad toimusid esimest korda just siin.

Viljandi on Eesti üks ilusamaid ja haruldasemaid linnu, sest paljud Eestile olulised sündmused ja ajaloos tähtsad asjad toimusid esimest korda just siin.

Peapööritus ja tasakaaluhäired on sagedasti esinevad vaevused, eakatel paraku püsivamat laadi ja muudavad sagedamini teovõimetuks. Pearinglus võib olla väga erinevate seisundite ja haiguste üks sümptom, mistõttu on arstil sageli keeruline ainult pearingluse esinemise korral konkreetselt mingit haigust diagnoosida. Rohkeid haigusi ja seda, mida süüa ja milliseid harjutusi teha, kirjeldavad värskelt ilmunud ajakirja 60+ juulinumbris Ida-Tallinna Keskhaigla audioloog, kõrv-kurgu ja ninaarst Maret Lepplaan ning Eesti Tinnituseja Meniere´i Ühingu tegevjuht Heinar Virulane.

Asudes kalmistul hauaplatsi kujundama, tuleb valida taimi, mis ei ulatuks ka taime sirgudes kõrvalkääbasteni, tõdeb ajakirja 60+ juulinumbris maastikukujundaja Riina Luik. Kuidas kalmu kujundada, kas vähem on rohkem? Millised taimed ja millised põõsad või puude leinavormid kallite lähedaste hauale istutada, et need varjus ja liivas ning vähese kastmisvaevaga hästi vastu peaksid? Mida teha siis, kui kalmule tihti ei jõua, kuidas sättida seda nii, et see ikka korras välja näeks? Seda saab lugeda ajakirjast 60+.

Jätkame artiklitesarjaga, mille autorid, meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer annavad nõu, kuidas rasvumist vältida. Juulinumbris annavad nad vastuse, kas “kõhnumistabletid” aitavad ikka kaalust alla võtta.

Arstiteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill keskenduvad juulikuu ajakirjas 60+ ühele põnevale taimele – salveile. Kas leidubki taimemaailmas mõnd teist, millest oleks aastatuhandete vältel loodud nii arvukalt legende. Salveile on omistatud koguni üleloomulikke jõude.

Mustasõstrapõõsaid leidub peaaegu igas Eesti aias. Seda tumedat marjakest on kutsutud

hellitusnimedega, nagu must külmapeletaja, Eestimaa viinamari, igavese nooruse mari, must jõumees, isegi kohalikuks väetoiduks ülistatud. Musta sõstart hakati tarvitama 11. sajandil Venemaa kloostrites, seejärel ka linnades. Ravimtaimena oli see hinnatud juba 12. sajandil. 60+ juulinumbris jagab Sirje Rekkor 60+ lugejatega retsepte, mida musta sõstraga köögis teha.

60+ juulinumbris kirjutab Südameapteegi proviisor Ave Niidu, milliseid probleeme aitab igapäevane jalgade eest hoolitsemine ennetada. Tea Raidsalu jagab nippe aias toimetajatele.

Ajakirjas 60+ on muidugi ka kolumn ja ei puudu ka suur ristsõna.