Uurija arvates tuleb patsientide ja lähedaste seas ning kogu ühiskonnas teha teavitustööd iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse võimaluste kohta. Tervikliku teenuse pakkumiseks tuleb kaasata sotsiaalvaldkond ja kohalikud omavalitsused.
Merle Vaheri magistritöö „Iseseisval statsionaarsel õendusabiteenusel viibinud patsientide lähedaste kogemused, teadmised ja ootused seoses teenusega: kvalitatiivne uurimus“ juhendajad on Lõuna-Eesti Haigla õendusjuht Jana Trolla ja Tartu Ülikooli õendusteaduse magistriõppekava programmijuht Ere Uibu.
KOMMENTAAR
Vivika TamraEesti Haigekassa kommunikatsioonispetsialist
Õendusabi teenused on elanikkonnale järjest kättesaadavamad, kuna õed on hakanud tegema rohkem iseseisvaid vastuvõtte, laienenud on koduõendusabi teenuse pakkumine ning õendusabi osutamine esmatasandi tervisekeskustes.
Hetkel on haigekassal leping 38 statsionaarse õendusabi partneri ja 48 koduõenduse partneriga, kes osutavad teenust üle Eesti.
Ühtlasti on haigekassa õendusabisse suunanud rohkem raha, et teenuse kättesaadavust parandada. 2020. aastal on haigekassa planeerinud õendusabi eelarvesse üle 46 miljoni euro, mida on 14,5 % rohkem, kui mullu. Statsionaarse õendusabi teenust osutati mullu 13 000 inimesele ja koduõendusteenust ligi 9000 inimesele. Õendusabi ravijärjekordadesse registreeritud vastuvõttudest 97% toimus mullu ravijärjekorra lubatud maksimumpikkuse piires.
Õendusabi ravijärjekordadesse registreeritud vastuvõttudest 97% toimus mullu ravijärjekorra lubatud maksimumpikkuse piires.
Oleme õendusabi valdkonnas teinud lähiajal mitmeid olulisi uuendusi, et teenus vastaks patsientide vajadustele.
Alates 2020. aastast rahastab haigekassa õendusabis eraldi hospiitsravi ehk elulõpuravi kolmes suurhaiglas (PERH, TÜK, ITK). Hospiitsravis osalevad õed, (valu)raviarstid, hingehoidja, sotsiaaltöötaja, psühholoog, aga ka tegevusterapeut – oleneb konkreetse patsiendi vajadusest. Hospiitsravi ehk elulõpuravi on ette nähtud väga raskelt või pöördumatult haigele patsiendile
Selle aasta algusest rahastab haigekassa ka õendusteenust üldhooldekodudes. See annab hooldekodudele võimaluse pakkuda oma elanikele tasuta õendusabi. Tervishoiuteenus hooldekodus parandab arstiabi kättesaadavust ja aitab tagada, et õe juhtimisel jälgitakse hooldekodu elanike tervist pidevalt ning leitakse koostöös arstiga tervisemurele vajalik lahendus. 1.juuli seisuga osutavad õendusabi 79 hooldekodu 88 asukohas ja teenust saavad enam kui 5000 hooldekodu elanikku.
Haigekassa on õendusabiteenuse disainimise käigus püüdnud süsteemi ka korrastada, et käibele võetakse adekvaatsed hindamisvahendid, mis aitavad hinnata, kas inimene kuulub statsionaarsesse õendusabisse, hoolekandeasutusse või saab teda suunata vastavate tugiteenuste tagamisel ka oma koju. Koostöös sotsiaalministeeriumiga töötame välja hooldus- ja õendusabi vajaduse hindamise ühtsed põhimõtted ja juhendid.
Inimeste hooldamise küsimusega tegelevad nii tervishoiu- kui ka hoolekandesüsteem. Seejuures tegeleb haigekassa integreeritud ravi ehk tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö parandamisega ja on siinkohal piloteerimasl mitmeid projekte, et patsiendi raviteekonda muuta terviklikumaks.