Ravimikokteil ohustab seeniori

Ette on tulnud, et patsient võtab lausa 28 tabletti päeva jooksul, kokku 13 eri toimeainega.

FOTO: Erik Prozes

„Nüüd võtan välja kõik oma tabletid,” ütleb Helga ja laob need ritta. Nüüd, kui vanus on üle 60, on ravimeid igaks nädalapäevaks kogunenud muljet avaldav hulk.

Helga selgitab: Lercapin, Prenessa – need kaks südamepuudulikkusele. Betaloc Zok, siis Doxasosiin – need kaks kõrge vererõhu pärast. Rocaltrol – neerupuudulikkuse jaoks, Hjertemagnyl – verevedeldaja. Neurontiin – tüsistuste kergendamiseks, lisati rauapreparaat ja D-vitamiin.

Nii on see igal hommikul. „Oi, valetasin enne,” hüüatab ta, „kokku tuleb üheksa!” Paras peotäis.

Neuroloog kirjutas hiljuti välja hormooni Medrol. Ning iga söögi ajal lisandub Fosrenol.

Kaks korda päevas tuleb manustada pika toimega insuliinisüst Levemir, kolm korda lühikese toimega Novorapidi.

Kujutan ette, kuidas ta hommikusöögilaua ääres istub, kõik tabletid kenasti kastikestesse ritta pandud, et sassi ei läheks.

Kollased, valged, ovaalsed, kapslid, mis osalt sinised, osalt valged. Ja kotike pulbriga, mis lahustub vees. Tundub, et hommikusöögiks ei tule mitte leib ja vorst, vaid hulgaliselt keemiat. Mõnikord mõtleb ka Helga ise – kas kogu see rida omavahel ikka kokku sobib? „Tundub, nagu tuleks tablette aastatega juurde,” ütleb ta.

Õhtul tuleb mõelda ka teisele reale: Rosuvastatiin – kolesterooli jaoks, neerude toeks peritonaaldialüüs – neli korda päevas lahuse vahetamine kõhuõõnes.

Lisaks veel iga söögikorra ajal RenVela, sest fosfaadid ei taha organismist välja minna.

Neurontiin asendus hiljuti Duloksetiiniga.

3 harva, 18 pole haruldane

Keskeltläbi võtavad vanemad patsiendid iga päev 7 kuni 8 erinevat tabletti.

Statistika järgi on kolm tabletti suhteliselt harv nähtus, kaheksa on normaalne, 14 juba sagedane ravimihulk. Isegi 18 ei ole enam haruldane arv.

Ette on tulnud, et patsient võtab lausa 28 tabletti päeva jooksul, kokku 13 eri toimeainega. Seega käivitab patsient iga päev oma kehas 13 keemilist protsessi.

Et inimesed iga päev 5–10 ja rohkemgi tablette võtavad, sellel on omad põhjused. Pärast infarkti kuuluvad aspiriin, beetablokaator ja statiin kolesteroolivähendamise standardrepertuaari.

Geriaatriaarstid soovitavad: arstilt tuleks regulaarselt üle küsida, kas kõik tabletid on ikka veel vajalikud ja kas neid tuleb väljakirjutatud annustes võtta.

Vanemate patsientide ravis on arutelu all ACE ehk angiotensiini konverteeriv ensüüm, seda seoses koroonaviirusega, mida kasutatakse nii monoteraapias kui ka kombinatsioonis.

Geriaatriaarstid soovitavad: arstilt tuleks regulaarselt üle küsida, kas kõik tabletid on ikka veel vajalikud ja kas neid tuleb väljakirjutatud annustes võtta. Isegi siis, kui neid on mitu aastat võetud või alles võtma hakatud. Ja tuleb katsetada, kas on võimalik võtta ka vähem kui seni.

Pea nõu arstiga

Üledoseerimine sõltub patsiendi tervisest – kas tema maks on kahjustatud või on ta tundlik mõne mõjuaine suhtes. Sel juhul peab annus olema väiksem. Seega peab iga patsient täpselt jälgima, milline on tema annus. Kui tekivad üledoosi sümptomid, tuleb kohe arsti poole pöörduda, isegi siis, kui tegemist on „ainult” köhasiirupiga.

Arstid hoiatavad ka unerohu või valuvaigistite eest – siingi tuleks arstiga kõik läbi rääkida. Need ravimid võivad teha uimaseks ja nii tekib oht kukkuda. Kukkumine põhjustab liikumisraskusi, võib kaasa tuua raske operatsiooni ja pikemas perspektiivis elukvaliteedi tuntava halvenemise.

Tagasi üles