/nginx/o/2020/04/09/13047771t1hb99f.jpg)
Kui võtaksime kilekoti ja tõstaksime sinna sisse kõik inimese sooles elavad mikroobid, kaaluks see kott ligi kaks kilogrammi.
Meie sooltes elab üle tuhande liigi baktereid
Seal oleks kümneid triljoneid mikroorganisme, nende seas enam kui tuhat eri liiki bakterit. Kes kotis täpselt on, saaks ilma sisse vaatamata ennustada vaid ühe kolmandiku osas, sest ülejäänud kaks kolmandikku kooslusest on igal inimesel omamoodi.
On üldlevinud teadmine, et soolestik on koduks igasugu bakteritele. Kui keha seedimisega jänni jääb, aitavad need bakterid hädast välja. Ilma nende abita ei suudaks inimene seedida suurt osa igapäevasest toidust.
Lisaks seedimise abistamisele varustavad bakterid inimest mõne vitamiiniga (nt vitamiin B ja vitamiin K) ning võimaldavad immuunsüsteemi normaalse toimimise. Kõiki neid baktereid kokku nimetamegi soolestiku mikroflooraks.
Kui uus inimene maailma sünnib, on tema soolestiku mikrofloora peaaegu olematu. Juba esimeste söögikordadega hakkab imiku soolestik aga täituma elanikega – piimast pärinevate bifidobakteritega. Mida rikkalikumaks lapse mikrofloora kasvab, seda suurem hulk toite tema jaoks söödavaks muutub.
Sellega muutused mikroflooras aga ei lõpe. Bakterid sooltes lahkuvad ja lisanduvad selle järgi, millist elu inimene elab. Pikalt koos elanud inimeste mikrofloora kipub seejuures olema sarnasem kui võhivõõraste oma.
Vanuse ja mikrofloora vahel ei saa täiskasvanul selgeid seoseid tõmmata kuni kuuekümnendate eluaastateni, kui mikroobide tasakaal soolestikus kipub kehvemaks minema.
Vaieldamatult sõltub mikrofloorast seedimise korrasolek, sealhulgas see, et kõht poleks kinni ega lahti. Viimasel ajal on lisaks avastatud seoseid mikrofloora eripära ja näiteks ülekaalulisusele kaldumisega, samuti sellega, kui tõhusalt mõned ravimid inimesele mõjuvad. Seejuures tasub teada, et ei ole ühte head ja konkreetset bakteri liiki, kes aitaks mikrofloorat korras hoida.
