Inglise pelargoon – päikeselembene sariõitseja

Lilled rõdule ja aeda. Inglise pelargoon. Foto: Liis Treimann

Kui teisi pelargoonide perekonna liikmeid on lihtne üle talve pidada, siis inglise pelargooniga on teisiti. „Ma isegi ei üritaks seda,” seletab suurte kogemustega maastikuarhitekt Kati Niibo.

Pelargooni kutsutakse vahel vanaemade taimeks. Kati Niibo tunnistab, et pelargoonid seostuvad temalgi vanaemaga, kes neist lugu pidas. „Meie vanaemadel inglise pelargooni siiski ei olnud. Neil oli tavaline viirpelargoon, kus lehe peal on muster,” seletab ta.

Inglise pelargoonil on roheline leht ja see on väga efektne, sest sel on pelargoonidest kõige suurem õis – läbimõõt on vähemalt seitse sentimeetrit. Ja värve on inglise pelargoonil hästi-hästi palju.

Inglise pelargoon eelistab päikest

See ei tähenda, et inglise pellargooni ületalve pidada ei saa. On vaja valgust ja sooja. Paraku on meil talvel vähe mõlemat.

Kati Niibo toob välja, et teised pelargoonid on nõus kasvama varjus või pigem isegi eelistavad varju, kuid inglise pelargoon kasvab hea meelega päikese käes. Selle taime lehed ei lähe päikese käes krimpsu, vaid taluvad päikest hästi.

Kui teisi pelargooni sorte on lihtne üle talve pidada, siis inglise pelargooniga on teisiti. „Seda taime ületalve pidada on raske. Ma isegi ei üritaks seda,” tõdeb Kati Niibo.

Aiandusinimesena teab ta, et inglise pelargooni ületalve pidamine nõuab palju mängimist. Probleem on selles, et taim kasvab pidevalt edasi.

Viirpelargooni saab sundida puhkeaega pidama: kui taim saab mõõdukalt valgust, kasvab ta vähem. Kevadel, kui varred on maha lõigatud, hakkab taim uuesti kasvama. Inglise pelargooniga seda teha ei saa, sest seda tagasi lõigates lõikame ühtlasi maha õiepungad.

Kati Niibo õpetab, et kui tahta inglise pelargooni kärpida, tuleb seda teha suvel kohe pärast õitsemist. Siis kasvatab taim kohe uued varred ja õienupud. Valguse puudumine talvel muudab inglise pelargooni kasvatamise meie kliimas keeruliseks. Peaks olema talveaed või taimelamp, et tagada vajalikku valgust.

Kui viia taim talveks tuppa aknalauale, siis ta kuidagimoodi õitseb, aga kevadel õue viies on sel tegelasel närune nägu ees. „See ei tähenda, et inglise pellargooni ületalve pidada ei saa. On vaja valgust ja sooja. Paraku on meil talvel vähe mõlemat. Taim hakkab venima – muutub soolikaks,” kirjeldab maastikuarhitekt.