Insuldist taastuja peab ette vaatama roheliste köögiviljadega
16. märts 2020, 08:07
Insuldist taastudes on inimese ja tema lähedaste ees palju küsimusi. Üks neist on söömine. Kuldreegel on, et sööma peaks täisväärtuslikult, ette peab vaatama K-vitamiini-rohkete toiduainetega, mis on tuntud verd paksendava toime pärast.
Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldiõde Triinu Kurvits sõnab, et tegelikult ei peaks inimene oma toitumist jälgima ainult insuldist taastudes, vaid kogu aeg. Insuldist taastumisel on kõige tähtsam süüa tasakaalustatud ja mitmekesist toitu.
Kuigi mõned toiduained võivad mõjutada vere hüübimist, ei pea nende tarbimisest insuldi järel täielikult loobuma. „Peab lihtsalt silmas pidama, et hüübimist mõjutavaid toiduaineid ei tarbitaks suurtes kogustes,” selgitab Triinu Kurvits.
Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, mis oli esialgne insuldi riskitegur: kui insult oli põhjustatud näiteks suurest veresuhkrust või kolesteroolist, tuleks edaspidi menüüs vähendada rasvase ja süsivesikurikka toidu hulka.
Ohtlik on dieedi järsk korrigeerimine. Näiteks kui ühel päeval süüakse väga palju K-vitamiini-rohkeid toiduained või kui tavaliselt süüakse rohkem K-vitamiini sisaldavaid toiduaineid ja äkitselt lõpetatakse nende toiduainete tarbimine üldse.
Tähtis K-vitamiin
Triinu Kurvits selgitas, et kui rääkida isheemilisest insuldist ehk trombi tagajärjel tekkinud insuldist, on tavaliselt üks uue insuldi ennetamise meetod vere vedeldamine spetsiaalsete ravimitega. Paljudes toitudes sisalduv K-vitamiin on aga tuntud verd paksendava toime poolest, seega peaks verevedeldajaid kasutades olema K-vitamiini sisaldavate toiduainete tarbimisel ettevaatlik.
Siiski ei tähenda see, et mitte midagi K-vitamiini sisaldavat ei tohiks süüa. „Süüa tohib kõike, kuid toidulaud peaks olema mitmekesine ja K-vitamiini sisaldavaid toiduaineid peaks tarbima ühtlastes kogustes,” rõhutab ta. Näiteks verd vedeldava ravimi tarvitamise ajal võib süüa ühe K-vitamiini-rikka toiduaine päevas.
„Ohtlik on dieedi järsk korrigeerimine. Näiteks kui ühel päeval süüakse väga palju K-vitamiini-rohkeid toiduained või kui tavaliselt süüakse rohkem K-vitamiini sisaldavaid toiduaineid ja äkitselt lõpetatakse nende toiduainete tarbimine üldse,” selgitab ta.
Kõige ohtramalt sisaldavad K-vitamiini lehtkapsas, spinat, petersell, seller, Brüsseli kapsas ja teised rohelised köögiviljad.
Triinu Kurvits rõhutab taas, et see ei tähenda, et kategooriliselt peaks vältima kõiki rohelisi toiduaineid: tähtis on mõõdukus ja mitmekesise toidu tarbimine ning K-vitamiinirikaste toiduainete koguse ühtlasena hoidmine.
