Insuldijärgne söögilaud ja videotestament
Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ märtsinumber

60+, märts 2020

Issuu is a digital publishing platform that makes it simple to publish magazines, catalogs, newspapers, books, and more online. Easily share your publications and get them in front of Issuu's millions of monthly readers.

Märtsikuu ajakirjas avab end 60+ lugejatele sõnakas neurokirurg Andres Ellamaa. Kuus aastat tagasi infarktiga haiglasse sõidutatud Andres Ellamaa (75) suhtub geeniuuringutesse hästi, aga hoiatab geenimustri järgi elamise eest. Tema meelest pole mõtet istuda ja haigusi oodata. „Inimene peab ise aru saama, et noorusest saati on vaja normaalselt süüa ning piisavalt liikuda. Ja elust rõõmu tunda!”

FOTO: 60+

Oma särk on ihule ikka kõige ligem, ütleb vanarahvatarkus. Muidugi võib seda mitmeti mõista, kuid õige on, et see „kõige ligem“ on aegade algusest olnud inimesele ellujäämiseks oluline. Loomanahkadest või palmipuukoorest, siidiliblikate kookonitest või kodukootud takusest riidest valmistatud kehakatted on kaitsnud kuuma ja külma eest, need on väljendanud moraali- ja religioonireegleid, aga ka varjanud sõdades ja olnud staatuse näitajad.

Keha katmisele lisaks on kangaid läbi ajaloo vajatud paljudel teistelgi elualadel, igapäevasest olmest rääkimata. Ilmselt peitub siin põhjus, miks murrang tööstuse arengus sai alguse just tekstiili valmistanud ettevõtetes. Nii oli see Eestiski, kus tekstiilitööstus oli peaaegu kahe sajandi vältel üks suurim tööstusharu. Oma hiilgeajal, 19. sajandi lõpul, moodustas tekstiilivabrikute toodang koguni 84 protsenti siinse tööstuse kogutoodangust. Suurte ettevõtete ümber tekkisid uued asulad ja linnad, see tõi kaasa laialdased muutused ühiskonna korralduses tervikuna. 60+ värskes märtsinumbris räägib kunstiteadlane Anne Ruussaar meie vanutamismeetodil kangatöötlemise ehk kalevitööstuse loo.

Ülemiste City juht Gunnar Kobin arendab praegu uut idufirmat – veebiplatvormi, kus inimesed saaksid vormistada lähedastele juhendeid oma ootamatu surma puhuks. Värskes 60+ märtsinumbrist saame lugeda, kas uudne videotestament on Eestis seadustega kaetud või mitte ja miks on hea oma soovid videosse rääkida. Kuidas oma maist vara pärandada, selgitab veel kord notar Priidu Pärna ning selgitab, kellel on siis õigus seaduslikule osale pärandist.

Tallinna linn teatas jaanuarikuu lõpus, et ehitab linna eakatele Koplisse „päris” oma kodu, mille rajamisel on eeskujuks sarnased seenioride majad Põhjamaades. Tallinnasse väärika eakate kodu rajamise eest aastaid võidelnud Tallinna linnavolikogu liige Liis Klaar aga ütleb, et sisuliselt on tegu sotsiaalmajaga, ja lubab võitlust jätkata. Üheksa aastat Rootsis sealses Eesti Seenioride Majas kahetoalist korterit rentinud Kai-Reet Kajari, maja asutamise üks eestvedajaid, kirjeldab, miks taoline maja Stockholmi asutati, millistel alustel sinna elama minna sai ja kuidas seeniorid seal elasid. Tallinna abilinnapea Eha Võrk räägib, kellel on õigus asuda elama Tallinna Seeniorde Majja.

Insuldist taastudes on inimese ja tema lähedaste ees palju küsimusi. Üks neist on söömine. Kuldreegel on, et sööma peaks täisväärtuslikult, ette peab vaatama K-vitamiini-rohkete toiduainetega, mis on tuntud verd paksendava toime pärast, hoiatab värskes 60+ märtsinumbris Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldiõde Triinu Kurvits.

Tuntud pressifotograaf Peeter Langovits on jõudnud ikka, mil kipub tihti elule tagasi vaatama ja mõtestama seda, mida on aastatega jäädvustanud. Ta pole ka kaamerat veel riiulile jätnud ja pildistab peaaegu iga päev elu meie ümber. Mõtetes sünnivad uued pildiread – võimalikud fotolood olnust ja selle seostest tänasega. 60+ märtsinumbris viib Peeter Langovits lugeja tervistavale rajale Haabersti piiril ja teeb meid tuttavaks

inimestega, kellega seal kohtub ning ka kõige sellega, mis jab raja äärde.

Ajakiri 60+ jätkab artiklitesarjaga, mille autorid, meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer selgitavad tervisliku söömise tagamaid. Küsimus on selles, kas rasvkude on vajalik, miks ta on vajalik ja kui palju rasva inimese kehas on normaalne.

Vastlapäeval, enne seda ja pärast seda vitsutame usinalt vastlakukleid. Samas on anglosaksi maades komme süüa vastlapäeval pannkooke. Meditsiiniteadlane dr Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill kirjutavad 60+ märtsinumbris kumba eelistada, kas vastlakukleid või pannkooke.

Kevad on kohe-kohe käes ja värvikirevad lilled puhkevad õide. Ärkavat aastaaega aitavad ehk lähemale tuua omavalmistatud lilled, mille võib mõnuga põske pista. 60+ märtsinumbris annab Tea Raidsalu nõu, kuidas söödavaid lilli valmistada.

Ungarisse jõudes võib rabada asjaolu, et guljašš polegi lihakaste, nagu meie tenoloogiatudengitele õpetati, vaid hoopis supp. 60+ märtsinumbris toob Sirje Rekkor 60+ lugejateni suppe igast ilmakaarest.

Seleen on tugev antioksüdant ehk kaitseb rakke ebasoodsate tegurite eest. 60+ märtsinumbris kirjutab Südameapteegi proviisor Leilika Stepanova, et tänu antioksüdantsetele omadustele aeglustab seleen vananemist ja ennetab mõnd vähitüüpi, näiteks eesnäärme- ja jämesoolevähki.

Ajakirjas 60+ on muidugi ka kolumn ja ei puudu ka suur ristsõna.

Tagasi üles