Inga Lunge astus pilvede alt päikese kätte

Loodus on Inga Lungele väga südamelähedane. Just sinna läheb ta siis, kui tunneb, et on vaja end välja lülitada ja täis laadida. Foto: Margus Ansu

Näitleja ja muusik Inga Lunge leiab, et igas hetkes tuleb täielikult kohal olla. Tal ei ole kunagi kiire, isegi kui tegelikult on sada asja teha. Ikka leiab ta aega selleks, et tütrega viiulit mängida, kontserti või audioraamatut kuulata, aga mis kõige olulisem – magada. Selline muutus sai tema elus võimalikuks tänu oskusele õigel hetkel läbipõlemine ära tunda ja sellele kiiresti piir panna.

Inga Lunge, telepublik ei ole teid tükil ajal näinud. Millele kulub nüüd põhienergia?

Kui näitleja telepildist kaob, arvavad kõik, et ju tal on siis raskused, võib-olla polegi enam tööd! Aga tegelikult on suuremal osal näitlejatest põhitöö teatris ja kõik muud asjad tulevad lisaks. Paraku on nii, et kõik, mis jõuab teleekraanile või ajakirja kaanele, on kõige nähtavam.

Minu jaoks on huvitavad ja iseenda jaoks ägedad projektid ikkagi pigem teatris. Üks neist on sügisel esietendunud Gerda Kordemetsa „Püksid maha!”. Suvel on tulemas Kalmer Tennosaare elust kõnelev näitemäng „Vana klaver”.

Meil ei olnud mingit draamat või skandaali. Hakkasin liialt tööd tegema ja ma ei taha niimoodi, tuhmunud pilguga töötada.

Tennosaare lavastus on muusikal. Muusika hoiab teie elus samuti väga kaalukat kohta.

Jah. Tänu minu abikaasale (muusik Toomas Lunge – K. K.) on meie elus muusikat palju. On nii tore, et me saame koos kontserte teha! Koos laval olemine on meie jaoks mõnus kahekesi olemise kvaliteetaeg. Teiste ees ei saa ju tülli minna. (Naerab.) Sinna juurde käib väikene aasimine, aga me ei võta seda isiklikult ja suudame sellest üle olla.

Veebruaris ongi tulemas kolm kontserti, mille jaoks oleme pannud kokku uue kava, kus on natuke naljakad duetid, mida meilgi 1970.–1980. aastatel on lauldud, aga mis on unustuste hõlma vajunud. Näiteks Liilia ja Rein Kotkase hästi armas lugu „Meil on lihtsad näod”, mis on tehtud ABBA algusaastate hiti „I Am Just a Girl” järgi. Või siis Kalju Terasmaa ja Marju Kuudi „Kaks unist inimest”, ainuüksi loo helikeel on nii kaunis.

Sel korral võttis meiega ühendust produtsent, kes ise tahtis meile kontserdituuri korraldada. Tore on, kui ei pea ise muretsema, kuidas inimesed saali saada. Meie keskendume rohkem loomingulisele küljele ja saame kahekesi laule otsida ja harjutada.

Kas Inga Lunge on laulja või näitleja?

Seda küsitakse mult tihti, aga ma ei oska vastata. Ma olen Inga Lunge.

Ma mõtlen, et kas inimesed üldse identifitseerivad end oma ameti järgi... Ei kujuta ette, kas ajakirjanik või poemüüja käivadki ringi sildiga, et nad on ajakirjanik ja poemüüja? Või äkki tahetakse niimoodi raami panna ainult avaliku elu tegelasi.

Tegelikult on mul sellele küsimusele vist ikkagi väga lihtne vastus. Ma olen ikkagi näitleja. Seda olen ma õppinud. Aga avaldun loominguliselt erineval moel ja minu jaoks ei ole üldse küsimus teha näitlemise kõrval muud tööd. Mulle meeldib teisi asju teha ja alati ei pea ma selle eest isegi raha saama. Minu puhul on neid piire päris keeruline tõmmata.

Aastal 2018 lahkusite sarjast „Pilvede all”. See oli ja on siiani üks Eesti menukaim telesari, täitsite seal üht pearolli kaheksa aastat. Kuidas sündis otsus see kindel tööots käest anda?

Minu jaoks sai see asi läbi. Miks nii juhtus, ei oska öelda, aga see oli minu enda seest tulnud otsus. Meil ei olnud mingit draamat või skandaali. Hakkasin liialt tööd tegema ja ma ei taha niimoodi, tuhmunud pilguga töötada. Rita Rätsepp (kolleeg sarjast – K. K.) ütles õigesti, et võib-olla tabasin ära momendi, kus tajusin, et varsti saabub läbipõlemine. Sain aru, et mina pean astuma kõrvale.

Küsimus ei olnud selles, et oleksin kaamerast või tähelepanust väsinud. See roll lihtsalt ammendus, tundsin, et ma ei oska sinna enam midagi juurde anda. Sain aru, et mugavusest selle koha kinnihoidmine on vale. Las teevad need, kes tõesti tahavad! Mul on hästi hea meel, et sinna on leitud uusi inimesi, kes leiavad, et see on maruäge. Kuna see minu jaoks enam ühel hetkel maruäge ei olnud, ei tahtnud ma teistel tee peal ees olla. See on kõikide suhtes aus.

Kas selline otsus tuli kergelt? Muidugi mitte. Aga leidsin, et ma ei ela kellegi teise jaoks. Ühte rolli teha nii pikalt on päris suur saavutus, vähemasti minu jaoks.