Kehakaal ja küpses eas daamid balletikingades
Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ veebruarinumber

60+, veebruar 2020

Ajakirja 60+ 2020. aasta veebruarinumbrit tutvustav väljaanne

Veebruarikuu ajakirjas lubab lugejad oma mõtetesse taas üks elurõõmus inimene. Näitleja ja muusik Inga Lunge leiab, et igas hetkes tuleb täielikult kohal olla. Tal ei ole kunagi kiire, isegi kui tegelikult on sada asja teha. Ikka leiab ta aega selleks, et tütrega viiulit mängida, kontserti või audioraamatut kuulata, aga mis kõige olulisem – magada. Selline muutus sai tema elus võimalikuks tänu oskusele õigel hetkel läbipõlemine ära tunda ja sellele kiiresti piir panna.

FOTO: 60+

Soovid rahu, valmistu sõjaks. Küllap oli just see juba antiikajast pärit tõdemus noore Eesti Vabariigi võtmeisikutele üks põhiargument, miks 1920. aastal otsustati Tallinnasse Vene sõjalaevastikule kuulunud hoonetesse asutada riiklik relvatehas. Kuigi paljudele seostub keskuse nimi eelkõige inglise jalgpalliklubiga, siis tegelikult on Arsenali puhul tegemist hoopis Eesti-aegse relvatehasega.

Juba Vabadussõja ajal hakati Arsenali hoonet kasutama erinevate sõjaväe jaoks vajalike asjade tootmiseks. Algusaastatel oli tolleaegse nimega Arsenaali põhiülesanne kohandada kasutamiskõlblikuks Esimese maailmasõja ja Vabadussõja järel Eestisse mahajäänud relvi.

Hiljem hoolitses Arsenal Eesti Kaitseväe varustamise eest. Arsenali tehases valmistati püstolkuulipildujaid, täpsuspüsse, käsigranaate, gaasimaske, tankitõrjemiine, suurtükilasemoona, optilisi vahendeid, padruneid ja relvade osi, isegi soomusautosid. 60+ värskes veebruarinumbris, veidi pärast Tartu rahulepingu uhket aastapäeva jututstab kunstiteadlane Anne Ruussaar meie relvatööstuse loo.

Nüüdisaja globaalsel infoprügimäel on sõnasse „kehakaal” sulandatud kõik: kultus, hirm, usk, lootus, armastus. Pidevast kehakaalule mõtlemisest on osale kaasteelistele tekitatud lausa vaimne sõltuvus.

Eri komponente kokku segades saab koduköögiski luua põneva maitsega joogiteesid, millel rahvameditsiini järgi pikk kasulike omaduste loetelu. Aga millised taimed tulevad meile appi valutava kurgu, külmetuse ja köha-nohu korral. Kodumaistel teetaimede kogujatel ja kasvatajatel on välja kujunenud oma lemmikud, mida teesegudesse ühel või teisel juhul lisatakse.

Oma nippe jagavad Värskes 60+ veebruarinumbris Pärnumaa Tamme ürditalu perenaine Heli Viedehof, Viljandimaal asuva Energia Öko-Spa talu tervendaja Aivar Siim, OÜ Norman Ravimtaimed kaubamärgi jaoks Karepal ravimtaimi kasvatav Katrin Luke ja Raplamaa Uuskaubi taimetalu perenaine Sirje Aiaots.

Kas neile, kes on kunagi tundnud või tunnevad huvi balleti vastu, on pärast 50. Eluaastat rong igaveseks läinud? Tallinna Nõmme Huvikooli noor tantsuõpetaja Eliisa Sokk nii ei arva. Tema treeningtunni eesmärk on parandada rühti, koordinatsiooni ning arendada keha liikuvust. Tund sobib ka neile, kes pole varemalt ei tantsu ega balletiga kokku puutunud. 60+ uuris, kuidas küpses eas prouadel balletitunnis läheb?

Ettevaatust: paljud igapäevased toidulisandid ja ravimid kokku ei sobi, hoiatab 60+ veebruarikuu numbris Merekivi Perearstikeskuse pereõde Liisi Sarapuu. Teatud toiduained ja vitamiinid mõjutavad ravimite imendumist. Krooniliste haiguste põdejad peaksid endale määratud ravimeid tarvitades hoolikalt jälgima, mida suhu pistavad.

Ajakiri 60+ jätkab artiklitesarjaga, mille autorid, meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer, selgitavad tervisliku söömise tagamaid. Nüüdisaja globaalsel infoprügimäel on sõnasse „kehakaal” sulandatud kõik: kultus, hirm, usk, lootus, armastus. Pidevast kehakaalule mõtlemisest on osale kaasteelistele tekitatud lausa vaimne sõltuvus. Mõned kaaluvad ennast lausa mitu korda päevas ja langevad negatsiooni, kui mõnisada grammi juurde on tulnud. Soovitused langeta kaalu!, võta kilod maha!, salene! on okupeerinud halastamatult paljude inimeste biokõvaketta. 60+ veebruarinumbris tuleb juttu ülekaalust ja rasvumisest.

Meditsiiniteadlane dr Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill kirjutavad 60+ veebruarinumbris kaladest, tähtkujuväliselt. Korraliku kalaliha söömine toetab tervist igal juhul ja sõltumata sellest, mis kala parasjagu taldrikul on. Parim on toiduks tarvitada võimalikult värskeid kalu, kuid õige töötlus koos õigete säilitamisviisidega ei vähenda kala kui väärtusliku toiduaine sisukust.

Iga käsitööhuviline võib kinnitada, et õmblus- ja tikkimistöö üks ebameeldivamaid osasid on niidi nõelasilmast läbi pusimine. Niit lipsab muudkui pilust eemale ja pika proovimise peale läheb ots haruliseks. Millised on need kavalda nõelad, milega on hõlbus õmmelda, annab 60+ veebruarinumbris nõu Tea Raidsalu.

Kaalika suhtes jagunevad inimeste arvamused kahte lehte. On neid, kellele kaalikas väga suupärane, teised ei võta seda aga suu sissegi, sest peavad selle maitset liig mõruks. Neid, kes kaalikaga sõbrad, võib õnnitleda tervisele kasuliku valiku puhul. Need aga, kellele kaalikas seni maitsenud pole, saavad selle kasulikkusest rohkem teada saanuna ehk innustust väärt juurikaga rohkem sõbraks saada. 60+ veebruarinumbris kirjutab Sirje Rekkor, mida head kaalikast valmistada saab.

Vitamiinipreparaatide valik apteegis on väga lai. Enamasti leidub neid tableti või kapsli kujul, kuid viimasel ajal on riiulitel ka erilisemaid võimalusi. 60+ veebruarinumbris kirjutab Südameapteegi farmatseut Kerli Vahar, kellele ja miks vitamiinide eri manustamise vorme vaja on.

Ajakirjas 60+ on muidugi ka kolumn ja ei puudu ka suur ristsõna.

Tagasi üles