Valehäbita suguhaigustest

60+
Copy
Sageli leitakse endale küpses eas uus partner ning astutakse paraku ka julgemalt ja hooletumalt juhuslikku seksuaalvahekorda.
Sageli leitakse endale küpses eas uus partner ning astutakse paraku ka julgemalt ja hooletumalt juhuslikku seksuaalvahekorda. Foto: Kristy-Anne Glubish / Design Pic/ZUMAPRESS.com

Seksuaalelu elatakse tänapäeval varasemast kauem ning sageli leitakse partner tutvumisportaalist, mõnelt seltskonnaürituselt või reisilt. Vabameelsus seksuaalsuhetes ja kaitsmata vahekord uue partneriga võib kaasa tuua suguhaigustesse nakatumise.

Tänapäeva pensionärid on aastakümnete tagusega võrreldes aktiivsemad, soovides täiel rinnal elada ja tunda end kauem noorena. Lähedussuhted ning voodirõõmud on normaalne osa ka eakamate inimeste heaolu- ja õnnetundest. Sageli leitakse endale küpses eas uus partner ning astutakse paraku ka julgemalt ja hooletumalt juhuslikku seksuaalvahekorda. Kaitsmata vahekord nakatunud partneriga võib kaasa tuua suguhaiguse, mis endast vaevustega kohe märku anda ei pruugi.

Kõige enam levivateks suguhaigusteks Eestis on klamüdioos (Chlamydia trachomatis), ureaplasmoos (Ureaplasma urealyticum) ja mükoplasmoos (Mycoplasma genitalium).

„Teadaolevalt võivad seksuaalvahekorra ajal ühelt inimeselt teisele edasi kanduda rohkem kui 30 erinevat potentsiaalset haigust tekitavat bakterit, viirust ja parasiiti,“ rääkis SYNLAB meditsiinilabori vastutav spetsialist Kaspar Ratnik.

 Sageli leitakse endale küpses eas uus partner ning astutakse paraku ka julgemalt ja hooletumalt juhuslikku seksuaalvahekorda. 

Ta selgitas, et inimese tupe, päraku, kusiti ja suu sisepinna limaskestal elavad ja paljunevad suguhaigusi põhjustavad mikroorganismid, mis võivad kaitsmata seksuaalvahekorra ajal kanduda ühe inimese limaskestalt teisele.

Ennetus on alati parem kui tagajärgedega tegelemine ning sugulisel teel levivate haiguste vastu saab igaüks end väga lihtsalt kaitsta – parimat kaitset pakub kondoom. Kondoom ei kaitse küll 100%-liselt papilloomviiruse ehk HPV-ga nakatumise eest, kuid vähendab oluliselt ülekandumise riski.

Nakatumisele jälile võimalikult vara

Suguhaiguste suhtes tuleks ennast testida pärast igat juhuvahekorda, eriti kui tekivad haigusele viitavad või ebamugavust põhjustavad sümptomid. Küll aga ei pruugi umbes 75%-l juhtudest nakatumisel erilisi sümptomeid ilmneda. Seega ei pruugi inimene teda, et tal on näiteks klamüdioosi või gonorröa nakkus ning kannab neid eneselegi teadmata seksuaalpartneri(te)le edasi.

„Haiguste sümptomid võivad avalduda erinevatel aegadel varieerudes mõnest päevast kuni mõne nädalani,“ rõhutab Ratnik. Kõige sagedamini kulgeb kaebusteta Eestis levinuim suguhaigus klamüdioos, mida esineb sagedamini 15−29aastaste hulgas. See võib olla sümptomiteta isegi kuni 75% naistel ja pooltel meestel. Trihhomoniaas ei pruugi tunda anda kuni 50% naistel ja 70-80% meestel. Sageli kulgevad sümptomiteta ka gonorröa, HIV ja hepatiidid.

Kindlasti tasuks ennast testida juhul, kui ilmnevad järgmised sümptomid: suurenenud või halvalõhnaline voolus tupest, eritis peenisest, valulik urineerimine, ebaregulaarne või vahekorrajärgne veritsus, alakõhuvalu, valu vahekorra ajal, villid või muud moodustised suguelundite piirkonnas.

Testi saab teha ka kodus

Eks see ole teada tõde, et enne läheb issanda päike looja kui et Eesti mees arsti juurde jõuab, sõnas Ratnik. Liiatigi veel nii intiimse küsimusega kui võimalik suguhaigus. Naisedki ei soovi oma kahtlustega esimese hooga arsti juurde tormata. Ikka on lootus, et ehk ei juhtunud midagi. Või on arsti ooteajad lihtsalt tavapäraselt pikad, kodulähedases piirkonna eriarste lihtsalt pole vm. Õnneks on tänapäeval intiimtervise kontrolliks mugav, samas diskreetne ja turvaline alternatiiv koduse proovivõtuga teenuse kasutamine.

“Tänapäeval saab suguhaiguste proovivõtukomplekti tellida omale koju koos täpse juhendiga," toob Ratnik näite SYNLABi patsiendiportaalist. Seejärel tuleb endalt võtta proov (mehel hommikune esmasjoauriin, naisel tupeproov) ning saata see lähimast pakiautomaadist laborisse usaldusväärseks analüüsimiseks. “Oluline on, et suguhaiguste osas teevad seksuaalpartnerid testi samaaegselt,” lisas spetsialist.

Lõpetuseks sõnas Kaspar Ratnik, et inimesed peaksid end ja partnerit küll kahtluse korral kindlasti kontrollima, kuid ei maksa ka liigselt muretseda või veel vähem iseenese tarkusest või Google abil ülediagnoosida. Pigem alustada omale kindlustunde loomiseks koduse testiga ja edasi käituda sellest lähtudes ehk sümptomite ilmnedes või püsides ja haiguse leiu korral pöörduda naiste- või meestearsti poole.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles