/nginx/o/2019/05/02/12130127t1h86f6.jpg)
Unehäirete all kannatab veerand Eesti elanikest. 24 kuni 31 protsenti meestest ja 11 protsenti naistest kannatab uneapnoe käes. Tartu Ülikooli Kliinikumi nina-kõrva-kurguarsti Epp Pooli sõnul inimene sageli ei teadvustagi, et tema uni on häiritud. „Ta magab aastaid halvasti, on sellega harjunud ja peab seda täiesti normaalseks,” kirjeldab ta. Samas saab unetu väga palju ise ära teha, et öine uni oleks täisväärtuslik ja kosutav.
Tartu Ülikooli Kliinikumi nina-kõrva-kurguarsti Epp Pooli sõnul on uinumine raskendatud, kui päeva jooksul kulub vähe energiat, näiteks kui tegemist on istuva tööga või kui inimene üldse liibub vähe. Samuti sõltub une teke otseselt valgusest, sest ainult hämaras hakkab aju käbikeha eritama und tekitavat hormooni melatoniini.
„Kui töökeskkonnas on vähe valgust, ei pruugi õhtul uni hästi tulla, sest inimese keha on juba päevasel ajal puhkerežiimil. Ideaalses ruumis peavad olema päevavalgusega sarnast valgust andvad lambid valgustihedusega 800–1500 luksi. Töötegemise valgus ei tohiks olla kollane, vaid sinise ja valge varjundiga.” Tohter paneb südamele: „Tuleb meeles pidada, et kui soovitakse olla reibas ja töövõimeline, sobib hästi külmem, hõlpsamaks uinumiseks seevastu soojem ja kollakam valgus.”
„Vanuse suurenedes öiste unetundide arv väheneb, kuid magamisaeg võiks siiski olla vähemalt seitse tundi,” ütleb dr Epp Pool. Päevased uinakud pole tohtri sõnul soovitatavad, sest need võivad häirida õhtust magamajäämist ja ööune kvaliteeti. Samas on päevased uinakud igati tervitatavad siis, kui eelneval ööl sai ebapiisavalt magatud.
„Kui inimene tunneb end pärast päevauinakut väljapuhanuna ja energilisemana, pole need keelatud, kuid unehäirete alla kannataja jaoks on uinak kaheldava väärtusega. Igal juhul ei tohiks päevaunne jääda pärast kella kaht päeval ja uinak kestku 20–30 minutit, mitte kauem.”
