Teise pensionisamba reformimise seaduseks saamine kogub tuure. Valitsuskabinet on teise pensionisambaga vabatahtliku liitumise ja sealt lahkumise ettepanekud heaks kiitnud. Eelnõu on jõudnud Riigikogusse. Seaduseelnõu teine, kõige sisulisem lugemine on kohe-kohe ukse ees. Reform ja sellega seotud muudatused tulevad sel juhul, kui need seadusena vastu võetakse.
60+ uuris II pensionisamba eelnõu ühelt arhitektilt, Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunikult Kertu Fedotovilt, mida oleks kõige õigem ette võtta pensionieelikutel ehk 55aastastel ja vanematel veel tööealistel ning kohe pensionile jäävatel inimestel.
Eelnõu lubab II sambast pensionile minna kuni viis aastat enne riiklikku vanaduspensioni ikka jõudmist (nimetame seda siin edaspidi II samba pensionieaks). Raha väljavõtmine II samba pensionieas on soodsam kui selle kohe väljavõtmine. Kohesel väljavõtmisel tuleb tasuda summalt tulumaks 20 protsenti, v.a siis, kui inimene suunab selle raha oma isiklikule pensioni investeerimiskontole. Kui raha võetakse välja II samba pensionieas, on maksumäär 10 protsenti, pika pensioniplaani korral (eluaegne pension või oodatava elueaga jagatud tähtajaline pension) ei maksustata väljamakseid üldse.
II sambast raha varem väljavõtmine ei mõjuta inimese I samba pensioni ehk teie küsimuses nimetatud põhipensioni. I samba pensioni suurus sõltub küll osaliselt ka II samba sissemaksetest, kuid väljamaksetest ei sõltu. Seega kui räägime inimestest, kes jõuavad kohe II samba pensioniikka, siis nende I samba pensioniõigused on suuresti juba välja kujunenud ja II samba pensioni väljavõtmise aeg tema I samba pensioni suurust enam ei mõjuta.
Kui inimene töötab veel edasi, siis sellel on väike mõju täiendavatele I samba pensioniõigustele (4 protsenti sotsiaalmaksust, mis varem läks II sambasse, laekub nüüd I sambasse), kuid see mõju ei ole suur.
Küll aga mõjutab varem II sambast raha väljavõtmine inimese pensionit II sambas. Mida varem pensioniraha hakata kasutama, seda pikem on pensionil olemise periood. Seega jaguneb raha pikemale ajale ja on igakuiste väljamaksetena väiksem. See reegel kehtib tegelikult ka I samba pensioni kohta – kui inimene võtab I sambast pensioni varem, siis kujuneb pension väiksem. Seega kui inimesel ei ole otsest vajadust võtta II sambast või ka I sambast raha välja, näiteks ta veel töötab, on kindlasti mõistlik lükata pensioni väljavõtmise aega edasi, et töötasu kadumisel oleks pension võimalikult kõrge.
Maksustamise mõttes on kindlasti soodsam võtta raha kasutusele pärast II samba pensioniea saabumist ja pikema perioodi vältel. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et viis aastat täiendavat kogumist annab pensioni saabudes ka rohkem lisaraha. Mida lühem on pensioni kogumise aeg ja mida pikem pensioni maksmise aeg, seda väiksem pension on.
Kui inimene on jõudnud II samba pensioniikka, siis võib ta soovi korral kogu oma kogutud raha korraga välja võtta. Valida võib ka tähtajalise (tähtajaline pensionileping või fondipension) või eluaegse pensioni (eluaegne pensionileping). Eluaegne pension ja pikk tähtajaline pension (oodatava elueaga jagatud) on maksuvabad. Ülejäänud juhtudel tuleb arvestada tulumaksuga määras 10 protsenti.
