Õhtusöök on päeva mõnus lõpetaja

Kanasalat.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Õhtusöök on peres ikka see aeg, kui kõik pereliikmed oma toimetustelt – kes töölt, kes koolist, kes trennist – koju jõudnud ja saavad üheskoos päeva muljeid jagada ning erinevate päevateemade üle arutada. Paljudes peredes tehakse seda senini ühise söögilaua taga.

Kui suuremat peret enam kodus iga õhtut koos jagamas pole, võib õdusa igaõhtuse söömaaja traditsiooni koos abikaasaga jätkata. Kui aga elutee nii läinud, et õhtuti pärast päevaseid tegemisi üksi ja omaette oleme, on ikka hea õhtul korraks mõnusat toitu nautides päev kokku võtta ja järgmise päeva plaanid läbi mõelda. Nii et endale õhtusöögilaud katta, sel pimedal ajal ka küünal süüdata ja head toitu nautida pole mingi peenutsemine. Suisa vastupidi, see aitab iga päeva nautida ja iseeendaga kvaliteetaega veeta, ennast natuke ehk hellitadagi.

Kerge amps enne ööund on omal kohal

Kunagi öeldi, et hommikusöök söö ise, lõunasöök jaga sõbraga ning õhtusöök anna vaenlasele. Seda uuemate toitumissoovituste valguses enam kuidagi pooldada ei saa. Nüüd on teadlased hoopis seisukohal, et parem ööuni tuleb siis, kui enne und kerge eine sööme.

Muidugi ei soovitata ei mõnusa une ega tervisliku kehakaalu pärast vahetult enne voodisse pugemist kõhtu pilgeni täis pugida, sest sellest saadud toiduenergiat ei jõua me enam enne uneaega kuigi palju kulutada ja ülejääk tahab rasvaks ladestuda.

Menüüst võiks välja jätta raskemini seeditavad toiduained, nagu seened, herned, oad ja läätsed, peakapsas, sh hapukapsas, suure rasvasisaldusega toidud ja toiduained, näiteks rasvased lihad ja kalad, õliga konservid, ka praetud toidud. 

Aga kerge eine õhtul paar tundi enne uneaega ja ehk isegi väike amps enne voodisse minekut on igati õige asi. Viimaste toitumissoovituste kohaselt tuleks õhtusööki süüa umbes kaks tundi enne magama minemist ja õhtusöök võiks moodustada 25–30 protsenti päevasest energiavajadusest.

Eelistatud on kiudainerikkad toidud

Õhtusöögi valmistamisel soovitatakse eelistada kergemini omastatavaid ja kiudainerikkamaid toiduaineid. Menüüst võiks välja jätta raskemini seeditavad toiduained, nagu seened, herned, oad ja läätsed, peakapsas, sh hapukapsas, suure rasvasisaldusega toidud ja toiduained, näiteks rasvased lihad ja kalad, õliga konservid, ka praetud toidud.

Õhtul soovitatakse vähem süüa tärkliserikkaid toite, näiteks kartuli-, pasta- ja riisitoite. Mitte et neid toiduaineid õhtuti üldse süüa ei tohiks, võib ikka, kuid mitte väga sageli ja portsjonid võiksid väikesed olla. Samuti võib kartulit, pastat või riisi salatites, köögiviljatoitudes või vormitoitudes kasutada, sest ka siis on kogused väiksemad.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles