Kui mälu veab alt

Tunneme kõik aeg-ajalt, et mälu veab meid alt – ei meenu kellegi nimi, mõni sündmus, aastaarv, tsitaat. See on normaalne, aga mis hetkest enam ei ole? Foto: Shutterstock

Kogu meie igapäevaelu on seotud mälu ja mäletamisega. Lapsepõlves kogetu, koolis õpitu, täiskasvanueas läbielatu (praktilised tegevused, head ja halvad kogemused) kujundavad meist just need, kes me oleme, ning aitavad meil iga päev toime tulla. Paraku tunneme aeg-ajalt, et mälu veab meid alt – ei meenu kellegi nimi, mõni sündmus, aastaarv, tsitaat. See on normaalne, aga mis hetkest enam ei ole?

Kõik teavad, et mäletamiseks peame esmalt uue teabe meelde jätma ja selle talletama ehk mälu ongi võime salvestada, säilitada ja informatsiooni taas esitada ning omandatud kogemusi kasutada. Huvitava infona on teadlased arusaamal, et loomulik mälumaht on kõigil inimestel enam-vähem ühesugune. Miks siis osa inimesi teab rohkem kui teised?

Sellepärast, et mälu saab treenida ja selle organiseeritust mitmesuguste tehnikatega parandada. Just õppimine ja treenimine annabki osale inimestest parema mälu, kuigi mälumaht väidetavalt ei suurene.

Kõik on kogenud, et olulisemad ja eredamad mälestused püsivad meeles kauem ning mitteoluline info kipub kiiremini ununema. Mäletamise juures on tähtis, kui tihti me mälus olevat informatsiooni kasutame.

Kasuta õpitut

Kuulus mälu-uurija Endel Talving on öelnud: „Kui te midagi teate ja kunagi seda infot ei kasuta, on teie aju võrdne ajuga, mis seda asja ei tea.” Seega üks asjade unustamise põhjus on õpitu ja kogetu ebapiisav kasutamine. Oluliste asjade mäletamiseks peaks nende peale aeg-ajalt mõtlema.

Abiks on fotoalbumi lehitsemine, vana päeviku lugemine. Asju unustatakse ka vähese keskendumise tõttu. Näiteks ei mäletata, kuhu jäid prillid või pastakas. Samas, kui nende ärapanemisel ei pöörata kohale piisavalt tähelepanu, siis on loomulik, et vajalik info kohe ei meenu.

 Asju unustatakse ka vähese keskendumise tõttu. Näiteks ei mäletata, kuhu jäid prillid või pastakas. Samas, kui nende ärapanemisel ei pöörata kohale piisavalt tähelepanu, siis on loomulik, et vajalik info kohe ei meenu.

Jah, vananemisega seoses muutub meeldejätmine tihti aeglasemaks ja mitmele asjale korraga ei suudeta enam keskenduda, kuid probleem tekib pigem siis, kui unustama kiputakse asju, mida on vaja igapäevaeluga toimetulemiseks: kokkusaamised, kokkulepped, eelmise päeva sündmused. Mure on põhjendatud ka siis, kui ei saada hakkama asjadega, mis varem mingit probleemi ei tekitanud.

Halval mälul on mitu põhjust

Mälu võib halveneda väga erinevatel põhjustel: ärevus, pinge, liigne stress, depressioon, unehäired. Kõik need võivad halvendada tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning väljenduda mäluhäiretena. Ühtlasi võivad mäluprobleeme tekitada kasutatavad ravimid ja alkoholiga liialdamine. Ka suitsetamine häirib mälu tööd, sest ajju jõuab vähem hapnikku. Mäluhäirete põhjustajad võivad olla peatraumad, mitmed haigused, kasvajad. Süvenevad mäluhäired ja dementsus tekivad tavaliselt neurodegeneratiivsete (nt Alzheimeri tõbi) ja ajuveresoonkonna (nt insult) haiguste tõttu.

Paraku puudub dementsusel ravi. Seega tuleks igal võimalusel selle tekkimist ennetada. Mida saame ise teha, et mälu oleks korras?

Esmalt tuleb üle vaadata oma elustiil ja toitumine, hoida kontrolli all vererõhk, veresuhkur, kolesterool, loobuda suitsetamisest, piirata alkoholi tarbimist ja anda ajule pidevalt tegevust (nt ristsõnade lahendamine, õppimine, lugemine). Oluline roll mälu säilimisel on ka sotsiaalsel suhtlemisel.