Pärlipäevad, ristsõnad ja inimese parim sõber

Detsembrikuu ajakirjas lubab lugejad oma mõtetesse ja tuppa taas üks elurõõmus ja lustlik inimene – paljude Eesti kultuuriinimeste õpetaja Elle Eha Are, kes on Eesti filmi austajatele tuntud filmist “Mäeküla piimamees”, kus ta säras kõrvuti Hugo Lauri ja Jüri Järvetiga Mari rollis, tollal veel Moskva teatriinstituudi GITISe tudengina. 

Nüüd lükib ta oma päevaraamatusse pärleid ehk ilusaid hetki oma elust. “Olen tegelikult hetkeinimene. Muidugi elan vahel ka mälestustes, et minevikku ja oma elu analüüsida. Aga oma lapsepõlve eriti meenutada ei taha,” avab ta oma mõtteid ajakirja 60+ lugejatele.

Krulli nime kõlal pole raskete vedurite, kivipurustajate või viljakoristusmasinatega midagi ühist. Pigem meenutab see mõnd lastele tuttavat lõbusat ja sõbralikku raamatukangelast.

Eesti ajaloo ühe tuntuma masinaehitustehase enam kui sada aastat tagasi Tallinna kerkinud võimsad paekivihooned on tänu toonastele ehitusnõuetele ajale hästi vastu pidanud ja nüüdseks suures osas muinsuskaitse alla võetud. Tehase rajaja Franz Krull polnud aga ei punane ega ka mitte sinivereline, vaid hoopis Saksamaalt Holsteinist pärit vaskseppmeister, kes pooljuhuslikult 1865. aastal Narva sattus ja seal piirituse valmistamiseks vajalikke aparaate valmistama hakkas. 60+ värskes detsembrinumbris alustab kunstiteadlane Anne Ruussaar jutustust Eesti masinatööstusesest.

Krulli nime kõlal pole raskete vedurite, kivipurustajate või viljakoristusmasinatega midagi ühist. Pigem meenutab see mõnd lastele tuttavat lõbusat ja sõbralikku raamatukangelast.

Tänapäeval pole koer enam ammu pelgalt koduvalvur ja jahikaaslane, vaid eelkõige seltsiline ja positiivsete emotsioonide pakkuja. Kuidas aitab koer teraapiates ja kuidas mõjub koer inimese erinevate tervisemurede korral, kirjutab värskes 60+ detsembrinumbris psühholoog Toivo Niiberg.

Kui veel kümme aastat tagasi oli verevarustuse häirest tingitud kriitilise jalaisheemia korral vahel ainus lahendus jala amputeerimine, siis viimased 6–7 aastat on võimalik Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurgidel pakkuda jäseme säilitamise eesmärgil tehtavaid soonesiseseid protseduure. Sellest suvest toetab seda tegevust ka Eesti Haigekassa.

Millal ja miks jäsemeartereid šunteeritakse? Mis juhtudel seda teha saab ja milliste ravinäidustuste puhul seda üldse teha ei saa? Mida see protseduur meile näitab ja mille puhul aitab, selgitab värskes 60+ detsembrinumbris Eesti üks tunnustatumaid veresoontekirurge Veronika Palmiste.

Ristsõna on seenioride lemmikajaviide. Ristsõna lahendamine on vaimule sama, mis kepikõnd kehale – mõõdukas regulaarne koormus hoiab vormis. Miks teeb ristsõnade lahendamine nutikaks? Kuidas tänapäeval ristsõnu koostatakse, kas paberi-pliiatsiga või hoopis arvutiga? Räägivad 60+ detsembrinumbris Eesti ühe pikema ajalooga ristsõnaajakirja Nuti ristsõnade peatoimetaja Tarmo Tuule ja seenioridest ristsõnalahendajad.

Ajakiri 60+ jätkab artiklitesarjaga, kus harutatakse lahti internetis levivaid müüte. Detsembrinumbris tuleb juttu sellest, kuidas inimkonda tuhandeid aastaid aidanud sool muudeti lausa kurjamiks. Pehmemas söömishirmutamises toonitati küll soola kahjulikkust, aga lisati kohe, et see või too soolavariant on siiski teistest parem. Tegelikult on see ostjate suunamine oma toodete juurde.

Kas sool on siis kahjulik või mitte, kirjutavad meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

Meditsiiniteadlane dr Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill kirjutavad 60+ detsembrinumbris vahelduseks midagi lihtsat. Nad panid kirja kaks taheda ja imepärase maitsega pudru retsepti – saame teada, mida kasulikku sisaldavad kartuli-rukkihelbepuder kõrvitsaseemnetega ja mida head on kõrvitsa-ploomiodrajahupudrus.

Kõik naturaalne, oma- ja käsitsitehtu on praegu väga moes ning saab kindlasti väärilise vastuvõtu osaliseks. Need, kel tahtmist ja aega enne jõule perele või sõpradele-tuttavatele jõulukingituseks söödavat valmistada, pakuvad koos kauni kingitusega kindlasti ka meeldiva maitseelamuse. 60+ jõulunumbris kirjutab Sirje Rekkor, kuidas ehitada piparkoogimaja ja miks peab piparkoogisaapas auk olema. Muidugi on kirjas hulk vamistamisõpetusi.

Südameapteegi proviisor Külli Teder kirjutab, mida ette võtta siis, kui mälu veab alt.

Hüva nõu küljel kirjutab Tea Raidsalu, kuidas pimeduses end nähtavaks muuta.

Tea Raidsalul õnnestus osaleda Viljandi Linnaraamatukogu õpitoas, kus sai proovida, kuidas pilti puidule kanda. Teema tundus põnev ja nagu hiljem selgus, oligi see tegemine omamoodi ja vahva. Detsembrikuu ajakirjas annab ta õpitu ka lugejatele edasi.

Ajakirjas 60+ on muidugi ka kolumn ja ei puudu ka suur ristsõna.