Eestiski kogus hiljuti populaarsust Vene arendajate loodud pildi-äpp FaceApp, mis võimaldab end näha vastassoost isikuna või 50 aastat vanema-nooremana. Spetsialistid on aga hoiatanud, et tasuta rakendusega kaasnevad suured ohud.
Sotsiaalmeedias on vaikimisi kõik avalik. Küberturvalisuse ekspert Peeter Marvet annab nõu, mida teha selleks, et kõik ei näeks Facebookis, Instagramis ja mujal sotsiaalmeedias sinu tegevusi ning postitusi.
Pea igaüks kasutab tänapäeval sotsiaalmeediat sõprade ja tuttavatega suhtlemiseks. Sinna on jäädvustatud nii ühised mälestused, lapsed kui ka reisid. Küberekspert Peeter Marvet soovitabki mõelda sotsiaalmeediast kui avalikust ruumist, kus kõik see, mida ütled või teed, on teistele näha.
Marveti sõnul tasub huvi pärast järele proovida, mida võõrad sinu kohta veebist leiavad. Mine katseks brauseri inkognito-režiimi ja proovi ennast guugeldada. Või palu ennast Facebookist otsida mõnel tuttaval, kes ei ole veel sotsiaalmeedias sõbraks lisatud. Mida ta näeb? Äkki on seda liiga palju?
„Igasugust tundlikku informatsiooni võivad ära kasutada ka kurjategijad. Näiteks selleks, et tulla sulle koju külla siis, kui oled parasjagu soojalt maalt puhkusepilte postitamas,“ märkis IT-spetsialist.
Õnneks on Marveti kinnitusel kõikides sotsiaalvõrgustikes võimalik muuta oma andmed privaatsemaks. „Kõige lihtsam ongi kogu oma konto ja selle sisu nimetada privaatseks, seejärel pääsevad seda vaatama ainult need, kes on sinu sõbralistis,“ soovitas ta.
Eestiski kogus populaarsust Vene arendajate loodud pildi-äpp FaceApp, mis võimaldab end näha vastassoost isikuna või 50 aastat vanema-nooremana. Spetsialistid on aga hoiatanud, et selle tasuta rakenduse kasutamisega antakse telefonis juurdepääs kõikidele privaatsetele piltidele ning lisaks õigus kasutada inimese nime.
Facebooki puhul leiab seadete alt valikust privaatsuse rubriigi, kust on võimalik mugavalt oma postitusi piirata. Sisu jagamiseks jääb valikuks kas "avalik", "sõbrad" või "ainult mina ise".
Samuti on võimalik piirata varasemate postituste nähtavust Instagramis, muutes oma profiililehelt privaatsuse ja turvalisuse sätteid. Twitteris on samamoodi võimalik muuta oma konto täiesti privaatseks – jälgida saavad ainult need, kellele oled ise loa andnud.
„On aga veel üks risk sinu privaatsusele. Nimelt, kui kasutada kellegi teise arvutit ja veebibrauserit, jääb sinna tõenäoliselt maha nimekiri külastatud veebilehekülgedest, küpsised ja võib-olla ka mõni sisse ununenud parool ning kasutajatunnus. Selleks, et seda ei juhtuks, kasuta alati brauseris privaatset ehk inkognito režiimi. Sellisel puhul saad teha arvutis ära vajalikud tegevused ja pärast, kui selle inkognito akna kinni paned, kustub ka sinu tegevuse ajalugu,“ ütles Marvet.
IT-spetsialist rõhutas, et privaatsusrisk käib kaasas ka nutitelefoni mobiilirakendustega – kõige suurem probleem on selles, et väga paljud äpid, mille võid olla isegi ametlikust äpipoest paigaldanud, küsivad liiga palju õiguseid. Näiteks, miks peaks omama taskulambirakendus ligipääsu kaamerale ja mikrofonile?
Eestiski kogus populaarsust Vene arendajate loodud pildi-äpp FaceApp, mis võimaldab end näha vastassoost isikuna või 50 aastat vanema-nooremana. Spetsialistid on aga hoiatanud, et selle tasuta rakenduse kasutamisega antakse telefonis juurdepääs kõikidele privaatsetele piltidele ning lisaks õigus kasutada inimese nime. Spekuleeritud on, et selle rakenduse abil suudavad Vene häkkerid omakorda luua ülemaailmse andmebaasi, kusjuures andmeid on heausksed kasutajad ise tasuta jaganud.
Kokkuvõttes: alati, kui paigaldad oma telefoni uue äpi, siis jälgi, milliseid õigusi see küsib. „Kui mobiilirakendus soovib liiga palju ligipääsu, siis leia mõni vähem privaatsust rikkuv äpp. Ole siis IT-vaatlik ja räägi ka naabrile, kuidas sa nähtamatuks muutusid,“ lisas Marvet.
Kuidas privaatselt internetti kasutada?
Allikas: Peeter Marvet
Vaata rohkem infot Riigi Infosüsteemi Ameti kodulehelt http://itvaatlik.ee/. Kodulehelt leiab lihtsad näpunäited, kuidas internetis ning nutiseadmetes turvalisemalt toimetada.
/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)