Uuring selgitab, mis on pikaealiste eestlaste elujõu saladus

Uuritud eakate rühm on silmapaistev mitme olulise tunnuse poolest: neil on suhteliselt hea vaimne võimekus, hea haridustase ja üllatavalt vähe lapsi. Foto: Thomas Lammeyer/PantherMedia / Thomas Lammeyer

Tartu Ülikooli sotsiaal- ja meditsiiniteaduste valdkonna teadlased uurivad ühisprojektis „100-aastased bakterid eestlaste terviseks“ 1921. aastal ja varem sündinud Eesti inimeste mikroobikooslusi, tervist, elustiili, toimetulekut ja toitumistavasid, et selgitada välja heas vaimses seisundis olevate Eesti 100-aastaste tervisliku seisundi ja elukeskkonna eripärad. 

Uuringu valimisse kuulusid 1921. aastal ja varem sündinud Eesti inimesed. Nende sattumine lõppvalimisse sõltus vaimsest tervisest.

Kokku külastati 2018. aasta jaanuarist 2019. aasta jaanuarini 27 eakat, kellest kaheksa olid mehed ja 19 naised vanuses 97–105 aastat.

Uuringus on praeguseks välja selgitatud Eesti pikaealiste inimeste elustiili asjaolud. Uuring jätkub bioloogiliste proovide analüüsimisega.

Praeguseks analüüsitud uuringutulemuste põhjal tõid teadlased esile, et uuritud eakate rühm on silmapaistev mitme olulise tunnuse poolest: neil on suhteliselt hea vaimne võimekus, hea haridustase ja üllatavalt vähe lapsi. Rahulolu eluga ning majanduslikku olukorda läbi elu hindasid nad probleemitumaks, kui nende põlvkonna kohta võiks eeldada.

Uuringus osalenud 15 eakat elas üksi, neli koos abikaasaga, neli koos lastega ja neli hooldekodus. Teadlaste sõnul iseloomustas uuritavaid suhteliselt suur rahulolu eluga, kusjuures see oli tugevalt seotud füüsilise aktiivsusega. Uuritavad magasid keskmiselt 7–8 tundi ööpäevas. Vaid kaks neist olid nooruses suitsetanud. Kinnitust sai ka teadmine, et geneetilisel taustal on pikaealisusele märkimisväärne mõju. Nimelt oli enamik uuritavate naissugulasi elanud keskmisest oodatavast elueast kauem. Üle poole pidas oma tervist rahuldavaks ja 15% heaks või väga heaks.

Ükski uuringus osalenud eakas mees ega naine ei kurtnud majanduslike probleemide üle.

Suurimaid probleeme oli üksindus (26%-l väike osa ajast, 22%-l suurem osa ajast), kuid enamikul olid siiski olemas sotsiaalsed sidemed. 

Toiduainetest söövad uuritud eakad kõige sagedamini teraviljatooteid ja liha. Enamik nimetas toidueelistuste seas maiustusi. Meelistegevusena loetleti sagedamini lugemist, ristsõnade ja sudokude lahendamist, naised tegelevad aianduse, käsitöö ja toiduvalmistamisega. Raadio kuulamine on paljudel kuulmislanguse tõttu piiratud, televiisori vaatamist mainis meelistegevusena vaid veerand. 

Uuritavad paistsid silma laste väikese arvuga: pooltel neist ei olnud üldse lapsi või oli üks laps, kuigi enamikul oli kooselu kogemus. Oma põlvkonna kohta olid nad hea haridusega, sest kõik olid käinud koolis vähemalt kuus aastat ja suur osa neist enamgi.

Uuringu autorid on Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar, sotsiaalse analüüsi nooremteadur Indrek Soidla, meditsiinilise mikrobioloogia vanemteadur Epp Sepp, meditsiinilise mikrobioloogia teadur Siiri Kõljalg, meditsiinilise mikrobioloogia teadur Jelena Štšepetova, meditsiinilise mikrobioloogia nooremteadur Tiiu Rööp, meditsiinilise mikrobioloogia teadur Imbi Smidt, geriaatria dotsent Helgi Kolk, meditsiiniteaduste valdkonna emeriitprofessor Marika Mikelsaar ja meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar.

Teadustööd rahastavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Eesti Teadusagentuur.