/nginx/o/2019/11/21/12754138t1h53f9.jpg)
Vaatamata üha rohkemale avastamisele võib eesnäärmevähi puhul heaks uudiseks pidada suurt tõenäosust haigus õigeaegse avastamise korral kontrolli alla saada ja oma harjumuspärast elu jätkata, kirjutab Tartu Ülikooli kliinikumi uroloog dr Mihhail Žarkovski.
Uroloogi juurde jõuavad enamasti esmatasandi uuringud läbinud mehed, kellel on avastatud eesnäärmevähi kahtlus. Tavaliselt need mehed, kes ei jõua perearsti juurde, ei jõua ka sõeluuringutele.
Hirmud, millega mehed eesnäärmevähi kahtlusega meie juurde jõuavad, sõltuvad ennekõike sellest, kuidas esmatasandi arstid on neile olukorda ja väljavaateid selgitanud. Samuti motiveerib mehi arsti poole pöörduma, kui sugulaste ja tuttavate lähiringis on ette tulnud halva tagajärjega vähijuhtumeid.
Vähi puhul valitseb stereotüüpne lähenemine, mis sageli põhineb oma lähedastega seotud juhtumitel, et sellesse surrakse aeglaselt ja piinavalt.
Vähi puhul valitseb stereotüüpne lähenemine, mis sageli põhineb oma lähedastega seotud juhtumitel, et sellesse surrakse aeglaselt ja piinavalt.
Haigusega toimetulekul sõltub palju inimese iseloomust. Eesti inimesed sageli hoiavad teadmist oma haigusest enda sees, kuna sellest rääkimine isegi lähedaste sugulastega tekitab hingelist vaeva.
Tänapäeval ravitakse suurem osa kõigist vähijuhtumitest terveks ja ülejäänud liigituvad kroonilisteks haigeteks. See tähendab, et vähki on võimalik aastaid kontrolli all hoida nagu ka reumat või suhkruhaigust.
Kui eesnäärmevähk avastatakse õigel ajal ja alustatakse õiget ravi, siis nauditakse elu, käiakse tööl ja tehakse kõike seda, mida teevad ka ilma diagnoosita inimesed.
Kiire lõpp tuleb ainult siis, kui ei asuta vähiga võitlema. Patsiendi positiivne ja lootusrikas suhtumine on põhilised komponendid, mis aitavad ravile kaasa. Kui patsient on alla andnud ja negatiivne, siis ei saavutata ka raviga häid tulemusi.
Inimeste võitlusvaimu ja optimismi peaks eesnäärmevähiga võitlemisel toetama praeguse aja teaduslik arusaamine, et peale geneetiliste tegurite selle haiguse puhul muid soodustavaid tegureid pole kindlaks tehtud, mistõttu me ei tea neid. See tähendab, et inimesel pole põhjust endale ette heita, justkui oleks ta haiguse endale põhjustanud vale elustiili või toitumisega.
Samuti ei kaasne haiguse avastamisel erilisi nõudeid dieedi ja elustiili muutmiseks. Teaduslikult pole tõestatud isegi alkoholi ja tubaka mõju eesnäärmevähile, kuid ülekaalulisus võib põhjustada agressiivsemat vähivormi.
See tähendab, et eesnäärmevähiga võitlev inimene saab elada täpselt nii, nagu ta on harjunud ja nagu ta ise soovib.
Kuid samas on üsna tavaline, et eesnäärmevähki ravivad inimesed muudavad oma elustiili varasemaga võrreldes olulisemalt tervislikumaks. Tervislik elustiil ei mõjuta nii palju kasvajat, küll aga üldist tervist ja enesetunnet.
Ravi eesmärk ongi säilitada inimese normaalne elukvaliteet, kuid intensiivse ravi korral elukvaliteet paratamatult kannatab.
Tänapäevaste rahvusvaheliste ravijuhiste kohaselt pole eesnäärmevähi sõeluuringud näidustatud, kui inimesel pole haiguse sümptomeid ilmnenud.
See tähendab, et kui perekonnas pole eesnäärmevähki esinenud, siis esmane PSA veretesti tegemine otsustatakse esmatasandi arsti juures ehk perearstil. PSA veretestiga võime leida ebaolulisi väikesi kasvajaid, millega inimene elab häirimatult mitukümmend aastat ja sureb hoopis mõne teise haiguse tagajärjel.
Eesnääre on meeste näärmelis-lihaseline organ, mis asub vaagnas kusepõie ja kusiti vahel, ette jääb vaagnaluu ja taha pärasool. Eesnäärmesse suubuvad seemnepõiekeste juhad.
Noore mehe eesnääre kaalub ligi 25 grammi, on elastne ja sile. Eesnäärmevähk on Eestis ja teistes arenenud riikides kopsuvähi ees meestel üks sagedasemaid vähkkasvajaid. Haigestumise risk on ühel inimesel kuuest ning vanusega haigestumus kasvab. Olulisemad riskitegurid on perekondlik eelsoodumus ja vanus üle 60 eluaasta. Kõige sagedamini haigestuvad 65–74-aastased mehed.
Vähi varane avastamine sõltub kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest ja kohesest arstile pöördumisest kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel. Kindlasti ei tasu loota iseenda tarkusele. Haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist.
Varases arengujärgus eesnäärmevähi spetsiifilised kaebused puuduvad. Urineerimisraskused avalduvad siis, kui kasvaja ahendab kusitit või kusepõiekaela. Et kasvaja areneb sageli näärme äärmistes osades, tekivad kaebused alles kasvaja hilisemas arengujärgus.
Hilisemas kasvaja arengustaadiumis võib esineda spermas verd või esineb püsiv valu vaagnas, mis on tingitud kasvaja sissekasvust vaagna luudesse ja närvidesse.
Kui teil esinevad sellised haigusnähud, pöörduge kindlasti oma perearsti poole, kes otsustab uuringute ja uroloogi poole pöördumise vajaduse üle. Arstile tuleks pöörduda ka eesnäärmevaevuste esinemisel. Vaevuste põhjuseks on enamasti eesnäärme healoomuline suurenemine, kuid vähi võimaluse saab välistada vaid uuringutega.
Novembrikuu eesnäärmevähi kampaania peamine eesmärk ja mõju on tervete eluviiside propageerimine, mitte aga niivõrd kasvaja avastamine. Lihtne põhjus seisneb selles, et inimesed, kes tulevad sõeluuringule, hoolitsevad niigi oma tervise eest hästi ja käivad arsti juures kampaaniast hoolimata. Riskigruppi kuuluvad inimesed, kelle jaoks haiguse avastamine on kriitilise tähtsusega, löövad aga sõeluuringu üleskutsele tihti käega, samuti nagu soovitustele oma tervisel silm peal hoida ja selle eest hoolitseda.
Ma ei väsi kordamast, ja seda sõnumit võite te kuulda igalt arstilt, et nn movembri kampaania olulisem sõnum peitubki üleskutses: hooli oma tervisest.
Inimesed, kellel on kasvaja sümptomid, peaksid arsti poole pöörduma ja mitte ootama viimase hetkeni.