Kuidas muuta vannituba lihtsate vahendite abil eakale mugavaks?

Juhul kui vanni sisse istumine ja välja saamine on keerukas , oleks mõistlik valida vanniga samal tasapinnal asuv vannilaud. Vannilaua peale istudes on võimalik ka jalad käte abil mugavalt vanni tõsta. Kui aga vanni astumine on lihtsam, võib kasutada vanni äärtele toetuvat vanniistet (fotol), mis võimaldab vanni veidi sügavamale sisse istuda. Foto: Abivahendikeskus Invaru

Vanuse ja tervisliku seisundi muutudes võib kodus liikumine ning igapäevatoimetustega hakkamasaamine eakale mõnevõrra keeruliseks kujuneda. Mõne lihtsa abivahendi abil saab vannitoa eakale mugavaks muuta.

Nii abivajajad kui ka nende lähedased otsivad igapäevaselt abivahendikeskustest nõu, kuidas koduseid toiminguid lihtsamini korda saata. “Sageli on siin põhjuseks tervisliku seisundi muutumine või ka lihtsalt vanus, mis ei võimalda teatud toiminguid enam nii lihtsasti teostada,” märgib Invaru abivahendikeskuse klienditeeninduse juht Kadri Tiido. 

Tema sõnul ei pea kodused ümberkorraldused aga alati keerulised ning kallid olema ja vahel piisab vaid mõnest nutikast uuendusest, mis igapäevaelu kordades lihtsamaks muudab.

Lihtsad vahendid, mis ei nõua ümberehitusi 

“Üheks populaarseimaks abivahendiks, mida koduste tingimuste ümberkorraldamiseks kasutatakse, on näiteks potikõrgendus. Tegemist on kasuliku vahendiga liigeseprobleemidega inimestele, mis muudab madala WC-poti kõrgemaks ning aitab lihtsamini potile istuda ja sealt püsti tõusta,” selgitab Tiido, kelle sõnul tõstab abivahend WC-poti kõrgust keskmiselt umbes 10 cm. “Soovi korral saab valida ka käetugedega variandi, mis toetab veelgi potilt tõusmist või sinna istumist.”

Potikõrgendused on üldjuhul universaalsed ja sobivad enamikele tavalistele pottidele ning Tiido sõnul saab neid paigaldada olemasoleva poti prilllaua kinnitusaukudesse kaasas olevate kinnitusvahendite abil, mis ei nõua akutrelli ega muid keerukamaid töövahendeid. 

Potikõrgendus on kasulik vahend liigeseprobleemidega inimestele, mis muudab madala WC-poti kõrgemaks ning aitab lihtsamini potile istuda ja sealt püsti tõusta. Foto: Abivahendikeskus Invaru

“Potikõrgendus on nagu tavaline prilllaud, ainult et laiem ja kõrgem. Küll aga tasuks kindlasti mõõta eelnevalt ära prilllaua kinnitusaukude vahemaa ja veenduda, et poti loputuskast ei segaks potikõrgenduse paigaldamist,” soovitab Tiido.

Teine lihtne, kuid olulist mugavust pakkuv kodune abivahend on vanniiste või vannilaud, mis ei nõua Tiido sõnul samuti ehituslikke ümberkorraldusi.

“Enne sobiva vahendi valimist tasuks kindlasti selgeks teha abivajaja vajadused. Juhul kui vanni sisse istumine ja välja saamine on keerukas või lausa võimatu, kuna jalg enam nii kõrgele ei tõuse ja vannipõhi on libe, oleks mõistlik valida vanniga samal tasapinnal asuv vannilaud. Vannilaua peale istudes on võimalik ka jalad käte abil mugavalt vanni tõsta. Kui aga vanni astumine on lihtsam, võib kasutada vanni äärtele toetuvat vanniistet, mis võimaldab vanni veidi sügavamale sisse istuda,” selgitab Tiido. 

“Nii vanniiste kui ka vannilaud on vahendid, mille kasutamiseks pole vaja vannitoas ümberkorraldusi teha, sest neid saab mugavalt vanni servadele kinnitada. Küll aga muudavad need abivahendid pesemistoimingud oluliselt mugavamaks ja turvalisemaks,” märgib Tiido. Ta lisab, et soovi korral saab valida ka seljatoega vannitooli, mis pesemisel veelgi rohkem kindlust juurde annab.

Kui aga eakal puudub vann ja selle asemel on hoopis dušinurk, võib pesemise muuta mugavamaks spetsiaalse dušipingi või -tooli abil. “Dušipink on mõeldud kasutamiseks pesemistoimingute ajal ning selle kummiotsikutega jalad hoiavad pingi stabiilselt kohapeal. Samuti saab pingi kõrgust sobivaks reguleerida,” selgitab Tiido ja paneb südamele, et pesemistoimingute lihtsustamiseks tuleks kasutada vaid vannitoas kasutamiseks mõeldud abivahendeid.

“Tavaline ratastool või tugiraam ei sobi kindlasti niisketes tingimustes kasutamiseks, sest see võib abivahendit kahjustada ja tekitada roostetust.”

Lähedaste abi suuremate ümberkorraldustega

Pesemistoiminguid, WC-potilt püstitõusmist, aga ka kitsast uksepiidast ilma abivahendita vannituppa liikumist saab muuta oluliselt turvalisemaks ja mugavamaks käetugede abil, mida saab Tiido sõnul sobivasse kohta kinnitada.

“On olemas nii kroomist kui ka valgeid käetugesid ning nende pikkus on samuti erinev - alates 30 kuni 80 cm-ni. Nii on võimalik leida iga vannitoa või WC jaoks sobilik pikkus, mis toetaks eakat ja pakuks stabiilsust eeskätt nii vanni astumisel kui ka vannist tõusmisel, aga ka pesemise ja tualetitoimingute ajal,” selgitab Tiido.

Kuna käetugede paigaldamine vannitoa seintesse nõuab akutrelli, paneb Tiido eakate lähedastele südamele, et need oma pereliikmetele ümberkorraldustes abiks oleksid.

“Oluline on leida võimalused, kuidas ka vanemas eas täisväärtuslikku elu elada ja enda hügieenitoimingutega iseseisvalt hakkama saada. Hirm tasakaalu kaotuse või ebamugavuse ees ei tohiks muuta igapäevatoiminguid keeruliseks ja ebameeldivaks,” märgib ta ja julgustab pöörduma abivahendikeskuse teenindajate poole, kes aitavad selgitada välja parimad lahendused eaka kodu mugavamaks muutmisel.