Kolesteroolisisalduse ja veenitromboosi vahel seos puudub

Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja dr Kai Sukles.

FOTO: Jaana Toomik

Tõenduspõhise meditsiini uuringute järgi on suur kolesteroolisisaldus pigem arteriaalse, mitte venoosse tromboosi riskitegur, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku juhataja dr Kai Sukles.

„Kui me meditsiinilises mõttes räägime tromboosist, et veresoones tekib tromb, siis tähendab see, et aktiveerub vere hüübimissüsteem,” lükkab Kai Sukles ümber rahva seas levinud arusaama, mille kohaselt on trombi põhjuseks must või paks veri.

Ikkagi, kas veri saab minna paksuks?

Kui inimesed teevad tavalise vereanalüüsi ja vaatavad hemoglobiini vastust, siis öeldakse – oi, mu veri on paks, nüüd midagi juhtub. Või vaadatakse trombotsüüte – oi, mul on veri paks! Kui keegi arstidest ütleb tavalise vereanalüüsi põhjal, et patsiendi veri on paks, siis pole see õige.

Sellist väljendit, et veri läheb paksuks või on õhuke veri või nõrk veri, pole akadeemilises meditsiinis olemas. See on rohkem rahvajutt, millel pole mingit alust. Kui räägime tromboosist, tuleb aru saada, et tegemist on kas arteriaalse või venoosse tromboosiga. Veresoontekirurgid räägivad arteriaalsest tromboosist, siis käib jutt veresoontest, mis on joonistel märgitud alati punasega. Sisehaiguste arstid tegelevad veenidega – piltidel on joonistatud veenid alati sinisega.

Miks on trombid ohtlikud?

Arvesse võttes anatoomiat, füsioloogiat ja veenitromboosi, siis 90 protsendil patsientidest tekib see alajäsemete veresoontes ja reeglina ühes jalas. Kui tükk trombist rebeneb ja läheb lahti ning liigub veenide kaudu läbi südame ning läheb edasi kopsu veresoontesse, siis öeldakse, et tekkis kopsuarteri trombemboolia. Siin ei tohi segi ajada – kopsuarteris on venoosne veri. Kopsuarter on joonistel sinine. Sinine on küll rahvalik väljend, aga räägime selleks, et näitlikustada. Kui jalgadel on pindmised laienenud veresooned, mida on hästi palju naistel pärast 40. eluaastat, siis see ei ole veenitromboos. See on veenitromboosi soodustav tegur, aga mitte tromboos.

Aga kolesterool, kas see võib kaasneda „paksu” verega?

Jällegi, see ei ole seotud paksu verega. Kolesterool on aine, mis ladestub veresoonte seina sisekihi alla ja teeb nii, et veresoone sein ei ole mitte sile, vaid köbruline. Köbrukeste vahele ladestuvad ja jäävad kinni vere vormielemendid – punased ja valged verelibled.

Sellist väljendit, et veri läheb paksuks või on õhuke veri või nõrk veri, pole akadeemilises meditsiinis olemas. See on rohkem rahvajutt, millel pole mingit alust.

Kolesterooli tõusu loetakse arteriaalse tromboosi riskiteguriks. Veenitromboosi korral kolesterooli riskiteguriks ei loeta. Kuigi viimasel ajal on ilmunud palju artikleid selle kohta, et kolesteroolisisalduse kahanedes veenitromboosi oht väheneb, siis klassikaliselt kolesterooli ja veenitromboosi vahele võrdusmärki panna ei saa.

Mida võiks teada veenitromboosist?

Tuleks teada, kes kuuluvad riskigruppi. Samuti seda, milline on selle haiguse kliiniline pilt, et ei jäädaks ootama. Veenitromboosi esimene riskitegur on vanus. Oht hakkab tõusma, kui inimene on üle 45 aasta vana, ja suureneb, kui vanus on üle 75 ja 80 aasta. Riski tõstab ülekaal: mida raskem inimene, seda suurem tromboosivõimalus. Kaasuvad haigused on südamepuudulikkus ja krooniline kopsuhaigus. Väga oluline tromboosirisk on pahaloomuline kasvaja või kasvajavastane keemiaravi.

Tagasi üles