Vanemaealiste inimeste lahutuste arv üha kasvab

Igal aastal kasvab Eestis 50aastaste ja vanemate paaride arv, kes otsustavad oma abielu lahutada.

FOTO: Shutterstock

Igal aastal kasvab Eestis 50aastaste ja vanemate paaride arv, kes otsustavad oma abielu lahutada. Kuigi vanemaealiste lahutuste hulk moodustas 2017. aastal vaid veidi üle veerandi kõigist abielulahutusest, näitavad Statistikaameti arvud, et see on aastate jooksul suurenenud ja kasvab veelgi.

„Vanemate inimeste lahutused on viimastel aastatel aktuaalne teema kogu maailmas. Näiteks USAs on tehtud uuringuid vanemaealiste lahutuste (gray divorce, tõlkes – hallipäiste lahutus) kohta. Ikka seoses sellega, et beebibuumi ajal sündinud kunagised lapsed on jõudnud vanemasse ikka. Ehk põhimõtteliselt: kui sealsete beebibuumi ajal sündinute, praegu lahutavate inimeste kogu elukäik on olnud üks sex, drugs and rock-n-roll (tõlkes – seks, narkootikumid ja rokkmuusika), siis pole mingit põhjust, miks ka vanemas eas tuleks lahutusest hoiduda,” nendib sotsioloogiadoktor Kadri Rootalu, kes on põhjalikult uurinud Eesti abielulahutusi.

Kauaaegsed kooselud lõpevad

„Eestis on järjest rohkem pikaajalise abielu lahutajaid. Võrreldes 2000. aastaga on vanemaealiste lahutajate arv kahekordistunud. Osaliselt on see põhjustatud asjaolust, et praegused pikka aega koos elanud inimesed abiellusid nõukogude aja lõpus või 1990. aastate alguses, mil abielude arv oligi umbkaudu kaks korda suurem kui praegu. Nii et kui proportsioone arvestada, siis peabki ka üle 50aastaste abielulahutajate seas neid rohkem olema. Kõige esinduslikum pereuuring Euroopas on praegu Eestis alles tegemisel. Umbes aasta pärast on meil olemas kõige värskemad andmed,” lisab Kadri Rootalu.

„Uuringuid, mis käsitleksid vanemaealiste abielulahutusi, pole väga palju ja vaatluse all olid pigem väikesed valimid. Samas leiti ühes uuringus, et Ameerika 50aastaste ja vanemate inimeste seas oli 2010. aastal lahutanute arv võrreldes 1990. aastaga kolmekordistunud. Kuigi vanemaealiste abielulahutused sagenevad, on nende arv üldkogumis siiski veel suhteliselt väike ja seetõttu on uuringud raskendatud,” nendib magistritöös vanemate lahutatud inimeste toimetulekut uurinud Margit Kaljulaid.

Juba 2000. aastal, kui vanemaealiste lahutuste arv oli märkimisväärne, ennustati, et beebibuumi ajal sündinute vanemasse ikka jõudmise järel ehk aastaks 2010 kasvab selle rühma osatähtsus veelgi.

Miks vanaemaealiste lahutused ühiskonnas kasvavad? „Beebibuumi põlvkond sündis ajal, mil tekkis uus abielufilosoofia. Kahekümnenda sajandi alguses levis pühendumisele tuginev abielumudel: lahutada võib vaid äärmuslikel juhtudel, näiteks pidev tülitsemine raha, laste ja teiste teemade pärast, abielurikkumine, kommunikatsiooniprobleemid, sõltuvused ja kuritarvitamised. Beebibuumi (1946–1964) ajal sündinud inimesed elasid siis, kui Ameerika abielulahutuste arv oli väga suur. Samuti hakkas levima vabaabielu, kus inimesed ei olnud seaduslikult enam seotud ja lapsedki saadi abieluväliselt,” toob Margit Kaljulaid välja.

Selline ühiskonna käitumine kujundas tema sõnul beebibuumi ajal sündinud inimesed põlvkonnaks, kus pöörati rohkem rõhku inimesele kui isiksusele või indiviidile. „Hakkas levima ekspressiivselt individualistlik abielumudel. Oluliseks muutus pühendumine indiviidi enda arengule. Kooselu tähendas siis teineteise toetamist üksikindiviidi isiklike eesmärkide saavutamisel. Abielu oli edukas, kui indiviidid suutsid kooselus oma isiklikke eesmärke saavutada, kuid kui see polnud võimalik, oli lahutus sotsiaalselt vastuvõetav,” selgitab Margit Kaljulaid.

Tagasi üles