Konverents võtab fookusesse vanemaealiste hariduse ja tööelu

Eesti eripära on see, et meie naistel on olnud ühed pikemad töö- ja hariduskarjäärid. See tähendab, et vanemas eas on meil võrdsemad pensionid, sest pere eest hoolitsemise aeg on naiste aktiivse elu perioodil üks lühemaid, sõnas Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Luule Sakkeus. Foto: Eero Vabamägi

 Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus korraldab teisipäeval arutelukonverentsi „Pilk hallile alale. Vananemine elukaare vaates”, mis keskendub nii Eesti kui ka teiste Euroopa riikide kesk- ja vanemaealiste tervisele, tööle, haridusele, majanduslikule toimetulekule ning sotsiaalsele elule.

Arutelukonverents tugineb kesk- ja vanemaealiste uuringu SHARE erinevate uuringulainete tulemustele. Juttu tuleb kõikidest Euroopa riikidest, kuid peamine fookus on sellel, kuidas sarnaneb või erineb Eesti teistest Euroopa riikidest ning mida saavad riigid erinevate poliitikate osas üksteiselt õppida.

„Eesti eripära on näiteks see, et meie naistel on olnud ühed pikemad töö- ja hariduskarjäärid. See tähendab, et vanemas eas on meil võrdsemad pensionid, sest pere eest hoolitsemise aeg on naiste aktiivse elu perioodil üks lühemaid,“ sõnas konverentsi üks korraldajatest, Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse (EDK) vanemteadur Luule Sakkeus.

Eesti inimesed on keskmiselt rohkem aastaid koolis käinud kui SHARE teistes riikides. Seda saab selgitada pikka aega kehtinud keskhariduse kohustuslikkusega. Nii on Eestis ka täiendusõppes osalemise kõrgemad näitajad, lisas Tallinna Ülikooli EDK-i teadur Tiina Tambaum.

Eesti eripära on näiteks see, et meie naistel on olnud ühed pikemad töö- ja hariduskarjäärid.

„Samal ajal paistame aga teiste riikide kõrval silma pigem väiksemate aruvutioskustega ning ka nende inimeste osakaal, kes praeguses või viimases töökohas peavad või pidid kasutama arvutit, on paljude teiste riikidega võrreldes madalam,“ kinnitas Tambaum.

Konverentsi teemade valik on väga mitmekesine. Veel tuleb näiteks juttu nii vanemaealiste käitumisest tööturul kui ka vaimsest võimekusest. Peaesinejaks on SHARE koordinatsioonikeskuse juht Axel Börsch-Supan Saksamaalt. Tema ettekanne keskendub töökarjääride mustritele Euroopas.

Üks välisesinejatest, Varssavi Majanduskooli teadlane Anita Abramowska-Kmon räägib aga vanemate inimeste hooldamisest ning eri maade kogemustest, kuidas seda koormat paremini kanda, kas siis perekonnas või ühiskonnas laiemalt.

SHARE konverentsi lõpetab arutelu „Vananemise probleemi- või protsessipõhine poliitikakujundus“, kus teiste hulgas osalevad riigihalduse minister Jaak Aab, sotsiaalminister Tanel Kiik ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Signe Riisalo. Arutelu juhib EDK-i vanemteadur Lauri Leppik.

SHARE on longituudne uuring, millega kogutakse Euroopa 28 riigis andmeid 50+ vanuses rahvastiku individuaalse vananemise, tervise, elutingimuste, töö ja tööturult lahkumise kohta. Uuring algas 2004. aastal, Eesti liitus uuringu neljanda lainega aastal 2010. Selle aasta oktoobri lõpus algab uus uuringulaine.