Mida peaks teadma korteriomanik korteriühistust?

Üks ühistute peamisi probleeme on see, et ei teata, kes vastutab küttesüsteemi puuduste eest ja kolmandatele osapooltele tekitatud kahjude eest.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised korteriühistute probleemid ja toob välja olulisima, millega korteriomanikud peaksid kursis olema.

Millised on ühistute peamised probleemid? Kuidas need mõjutavad liikmete eluolu?

Korteriühistutes on tekkinud vaidlusi seoses ühiste asjade valitsemisega, eelkõige kaasomandis olevate asjadega. Kaasomandi ühe erivormina eksisteerib korteriomand, mida käesoleval ajal käsitleb 01.01.2018 jõustunud korteriomandi ja korteriühistu seadus, mis reguleerib korterelamutes korteriomanike omandisuhteid. Nii on vaidlusi tekkinud ühiste asjade valitsemise korraldamisega. Ei tehta vahet, milline on korteriühistu vastutusala ja millal vastutavad korteriomanikud. Ei järgita, millal seaduse kohaselt on vaja korteriomanike kokkulepet ja korteriomanike üldkoosoleku häälteenamust, ei kehtestata nõuetekohaselt majanduskava ega kinnitata majandusaasta aruannet. Samuti ei teata, milline on enampakkumisel omandatud korteri omandaja vastutuse ulatus eelmise omaniku sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Või kes vastutab küttesüsteemi puuduste eest ja kolmandale isikule tekitatud kahju eest, samuti milline on viivise määr majandamiskulude tasumisega viivitamisel ja laekumiste järjekord ebapiisavate maksete tegemisel, milline on juhatuse liikme vastutus.

Samuti nõutakse korteriomanikelt kulutuste kandmist, mis ei ole kinnitatud korteriomanike üldkoosoleku häälteenamusega. Kui ei osata piiritleda korteriomanike ja korteriühistu vastutust, kaasnevad sellega kahjulikud tagajärjed eelkõige korteriomanikele, kes ei ole teadlikud oma põhjendatud õigustest ja kohustustest ning nõudeõigusest.

Näiteks kui korter on omandatud oksjonil hinnaga 2500 eurot ja eelmise omaniku võlg korteriühistu ees on 7500 eurot, siis uuelt omanikult ei saa nõuda eelmise omaniku võlgnevust enam kui 2500 eurot.

Millistest õigustest peab teadlik olema korteriomanik (ühistu liige)?

Korteriomanike üldkoosolekul saab hääletamisele panna ja vastu võtta otsuseid ainult selle kohta, mis on päevakorras ette nähtud. Kui üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, siis enne hääletamisele panemist peab korteriomanik saama nendega tutvuda. Need tuleb saata korteriomaniku elektronposti aadressile, selle puudumisel tuleb märkida üldkoosoleku teates dokumentidega tutvumise kord.

Korteriühistut võib juhtida ja esindada valitseja (kinnisvarahalduse firma) või juhatus. Kui valitseja on tekitanud oma kohustuste rikkumisega kahju ja korteriühistu ei saa oma nõudeid rahuldada valitseja arvelt, siis vastutab ka isik, kes oli juhatuse liige kahju tekkimise ajal. Nõude aegumistähtaeg on 5 aastat.

Korteriomanike üldkoosoleku otsust saab vaidlustada 60 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest alates. Korteriomandi võõrandamisel on uue omaniku vastutus eelmise omaniku tasumata majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest piiratud korteriomandi väärtusega.

Näiteks kui korter on omandatud oksjonil hinnaga 2500 eurot ja eelmise omaniku võlg korteriühistu ees on 7500 eurot, siis uuelt omanikult ei saa nõuda eelmise omaniku võlgnevust enam kui 2500 eurot. Maja kandvad konstruktsioonid, katused, vahelaed, välisaknad, keskküte, trepikojad, majaalune krunt on kõigi korteriomanike ühises kasutuses ja need kuuluvad kõigile korteriomanikele kaasomandina vastavalt nende korteri üldpinna suurusele.

Tagasi üles