Ebamäärane kõhuvalu võib viidata pahaloomulisele kasvajale

Soolevähi eest pakub kaitset värske toidu söömine. Foto: Shutterstock

Pikka aega kestnud ebamäärane kõhuvalu naistel on tõsine põhjus pöörduda arsti poole, et leida oma vaevuste põhjus ja leevendus – tegemist võib olla pahaloomulise kasvajaga. 

Mao- ja kaksteistsõrmiksoolehaavandid ja mitmesugused põletikud on aga üks tüüpilisemaid kõhuvalu põhjustajaid meestel. Korduva, pikemat aega püsiva ja tugeva valu korral tuleks võimalikult kiiresti arsti juurde minna, sest kõhuvalu, eriti vanemas eas, vajab enne diagnoosi panemist põhjalikke uuringuid, nendib Ida-Tallinna keskhaigla naistearst Mariann Rugo.

Kui tugev valu esineb eelnevalt tervel inimesel vähemalt kuus tundi ja käsimüügist saadavate valuvaigistitega ei möödu, on põhjust pöörduda arsti poole. Ägeda valu korral, millega võib kaasneda palavik, seedetegevuse häired (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus), tuleks abi otsida erakorraliselt. Tegemist võib olla pimesoolepõletiku ehk apenditsiidiga, haavandtõve ägenemise või selle komplikatsioonidega, sapi- või sooleobstruktsiooniga (sulgusega). Äge kõhuvalu moodustab kümnendiku kõigist kiirabi väljakutsete põhjustest. Vanemaealiste ägeda kõhuvaluga haigete ravi võib olla komplitseeritum tingituna kaasuvatest haigustest. Ägeda kõhuvaluga kulgevad haigused võivad eakatel avalduda tunduvalt teistmoodi kui noortel patsientidel ning see võib põhjustada diagnoosimisraskusi ja ravi hilinemist.

Äge kõhuvalu moodustab kümnendiku kõigist kiirabi väljakutsete põhjustest.

Äge ja krooniline kõhuvalu

Kõhuvalu jaguneb laias laastus kaheks: äge ehk äkitselt alanud kõhuvalu ja krooniline, kuude või aastate jooksul püsiv valu. Ka krooniline valu võib ühel hetkel ületada taluvuse piiri ja muutuda ägedaks. Vanemaealisel võib kõhuvalu võrreldes nooremaealisega sagedamini põhjustada ka kasvajaid. Günekoloogilistest kõhuvalu põhjustest on sagedasemad müoomid, vulvodüünia, prolaps, kuid kahjuks ka pahaloomulised kasvajad.

Soolesulgust võivad põhjustada healoomulised kõhuõõnehaigused, kuid ka seedetrakti ja günekoloogilised kasvajad. Munasarjavähki esineb umbes neljal protsendil naistest, kuid haigestumus tõuseb koos vanusega: suurim on selle vähivormi esinemissagedus 65–69-aastastel naistel ning paraku tihti avastatakse haigus juba kaugelearenenud staadiumis.

Vähki on kõhupiirkonnas keeruline diagnoosida, sest esialgu võivad sümptomid viidata mõnele teisele haigusele. Enamik soolekasvajaid ei tekita kõhuvalu, enne kui on kaugele arenenud. Vaid umbsoole kasvaja annab tunda aneemiana ja paremal pool alakõhus valuna. Sagedasem kasvajale iseloomulik tunnus on siiski sooletegevuse muutus.

Kindlasti on oluline valu iseloom, ajastus ja tugevus. Valu põhjuste paremaks leidmiseks võib abi olla valupäevikust. Soole ärritussündroomi korral soovitatakse pidada aga toitumispäevikut. Sageli on kroonilise alakõhuvaluga patsiendid depressioonis. See on nõiaring, sest depressioon tugevdab valu ja valu põhjustab depressiooni. Veerand kroonilise alakõhuvaluga patsientidest veedab vähemalt ühe päeva kuus valuga voodis, ei saa tööd teha ega suhelda. Kõige sagedasem kõhuvalu põhjus on ikkagi ärritatud soole sündroom. Eakatel on sage kõhuvalu põhjustaja ka divertikuloos, mida vanaduses esineb väga paljudel. Haigus on salakaval, sest üldjuhul ise vaevusi ei tekita. Valu hakkab inimene tundma alles siis, kui lisandub põletik (divertikuliit) või soole ärritussündroom.

Kõhuvalu tekitavad ka sapikivid

Vanemas eas esineb sapikivitõbe ja seda saatvat sapipõiepõletikku sagedamini kui keskeas. 70-aastastest ja vanematest naistest igal neljandal ja meestest igal viiendal on sapikivid. Haigusnähud jäävad väga sageli ebamääraseks, mõnikord need koguni puuduvad, kuid esineb ka tüüpilisi tugevaid valuhoogusid (koolikuid), mis tekivad äkki pärast söömist, kui kivi suleb sapijuha.