Andres Dvinjaninovi 13 kana, koer ja kuulus Väänikvere kassikasvandus

60+, oktoober 2019

Ajakirja 60+ 2019. aasta oktoobrinumbrit tutvustav väljaanne.

Jätkame Elulusti intervjuusarjaga, kus küsime elurõõmsatelt ja positiivse ellusuhtumisega tuntud inimestelt, kust nad oma elurõõmu ammutavad. Seekord avab 60+ lugejatele oma kodu uksed ja südame näitleja ning lavastaja Andres Dvinjaninov, kellele pakub rõõmu see, et tal on aega elada.

Foto: 60+

„Mida enam maailmas ringi käia, seda rohkem näeb, kui huvitav on maailm. Aga koduõu on ka huvitav. Eriti kui seal on 13 kana, seitse kassi, koer ja lapsed. Rebased ja isegi karu on meil metsas,” lisab ta. Lugeja saab teada, et tal on väga tark koer Välk, et tema kuulsad Dvinjaninovi Väänikvere kassikasvanduse tegelased on ka roti- ja mutipüüdjad ning et heas seltskonnas ei ole vaja rääkida poliitikast ega usust.

„Ei hõbedat, kulda ei leidu me maal…” ütleb tuntud laulusalm. Vääriskivi ja -metallirikkusega me ju tõesti kiidelda ei saa, kuid siinset põlevkivi võime uhkusega nimetada oma pruuniks kullaks – umbes 80 protsenti kogu maailmas kasutusel olevast põlevkivist kaevandatakse Eestis. 60+ värskes oktoobrinumbris kirjutab kunstiteadlane Anne Ruussaar pruunist kullast ehk meie põlevkivi loo.

Ligikaudu 15–20 protsenti inimestest on teistega võrreldes tundlikumad, nad tajuvad iga peenemat detaili, märkavad ja panevad tähele rohkem kui teised. Ülitundlik inimene saab juba sündides kaasa tundlikuma närvisüsteemi, kuid tihti ei oska ta seda reguleerida, mistõttu näevad paljud tundlikud selles nuhtlust, suisa haigust. 

„Aga see on loomulik olemise viis, mida tuleb õppida tundma ja armastama nii ülitundlikel endil kui ka neid ümbritsevatel inimestel,” selgitab ajakirja 60+ värskes numbris kogemuskoolitaja Kadri Riisik. Kui levinud on ülitundlikkus keskealiste ja eakate seas? Kas ülitundlikud inimesed on haigemad? Miks on ülitundlikel enesekehtestamine nii raske? Kuidas õppida ütlema “ei”? Värskes oktoobrinumbris anname lugejale kas iseenda või mõne pereliikme, näiteks lapselapse testimisvõimaluse. Vastates 22le küsimusele, saab aimu, kas teie või teie lähedane on ehk ülitundlik. Samas anname nõu, kuidas saab ülitundlik inimene end kurja maailma eest ise kaitsta.

Pikka aega kestnud ebamäärane kõhuvalu naistel on tõsine põhjus pöörduda arsti poole, et leida oma vaevuste põhjus ja leevendus – tegemist võib olla pahaloomulise kasvajaga. Mao- ja kaksteistsõrmiksoolehaavandid ja mitmesugused põletikud on aga üks tüüpilisemaid kõhuvalu põhjustajaid meestel. Korduva, pikemat aega püsiva ja tugeva valu korral tuleks võimalikult kiiresti arsti juurde minna, sest kõhuvalu, eriti vanemas eas, vajab enne diagnoosi panemist põhjalikke uuringuid. Mida panna tähele, millised sümptomid vajavad kiiret arsti poole pöördumist, selgitab 60+ värskes numbris Ida-Tallinna Keskhaigla naistearst Mariann Rugo.

Kas roheline tee on võlurelv, mis aitab vähi, kõrge veresuhkru, dementsuse ja põletike vastu? Mis on rohelise tee teadus? Mida peaks rohelise tee joomisel silmas pidama? Miks just vanemas eas on soovitav juua rohelist teed, millele omistatakse lausa võluvõimeid, seda käis Hiinas uurimas Thea Karin.

Millised on ühistute peamised probleemid? Kuidas need mõjutavad liikmete eluolu? Millistest õigustest peab teadlik olema korteriomanik (ühistu liige)? Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht võtab ajakirjas 60+ kokku peamised korteriühistute probleemid ja toob välja olulisima, millega korteriomanikud peaksid kursis olema.

Ajakiri 60+ alustab uut artiklitesarja, kus harutatakse lahti internetis levivaid müüte. Oktoobrinumbris tuleb juttu sellest, kas küllastunud rasvhapped on kahjulikud või tuleb neist hoopis lugu pidada. Kirjutavad meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

Seeni on inimtoiduks tarvitatud juba koriluse algusajast saati. Keskajal hoogustus seente söömine veelgi ja eriti paastu ajal, sest liha polnud sel ajal lubatud. Mida seenesõber oma lemmikust saab, mida panna tähele seente söömisel ja kas sada ja seened sobivad kokku, kirjutavad 60+ värskes numbris meditsiiniteadlane dr Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill.

60+ oktoobrinumbris Sirje Rekkor porgandist kui jõujuurikast. Muidugi on kirjas hulk retsepte, nende seas ka porgandikotlettide ja porgandikaraski tegemise õpetus.

Südameapteegi farmatseut Kerli Vahar kirjutab, miks on vaja hambaniiti kasutada.

Hüva nõu küljel õpetab Tea Raidsalu, kuidas küllamineku tarvis või ka iseendale rõõmuks kaelakee ühe õhtuga valmis meisterdada.

Oktoobrikuu ajakirjas 60+ avab kirjanik Paavo Matsin oma kolumnis salapärase suhtlemise tagamaid ja ei puudu ka suur ristsõna.