Andres Dvinjaninovi 13 kana, koer ja kuulus Väänikvere kassikasvandus
Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ oktoobrinumber

60+, oktoober 2019

Ajakirja 60+ 2019. aasta oktoobrinumbrit tutvustav väljaanne.

Ajakirja 60+ oktoobri oktoobrinumbris jätkame sarja Elulust, kus küsime elurõõmsatelt ja positiivse ellusuhtumisega tuntud inimestelt, kust nad oma elurõõmu ammutavad. Meie seekordne usutletav on näitleja Andres Dvinjaninov, kellele pakub rõõmu see, et tal on aega elada. „Mida enam maailmas ringi käia, seda rohkem näeb, kui huvitav on maailm. Aga koduõu on ka huvitav. Eriti kui seal on 13 kana, seitse kassi, koer ja lapsed. Rebased ja isegi karu on meil metsas,” lisab ta lustlikult.

FOTO: 60+

Kogemuskoolitaja Kadri Riisik avab ajakirja veergudel ülitundlikkuse teemat, millest on rääkima hakatud alles viimasel paarikümnel aastal. . Ligikaudu 15–20 protsenti inimestest on teistega võrreldes tundlikumad, nad tajuvad iga peenemat detaili, märkavad ja panevad tähele rohkem kui teised. Ülitundlik inimene saab juba sündides kaasa tundlikuma närvisüsteemi, kuid tihti ei oska ta seda reguleerida, mistõttu näevad paljud tundlikud selles nuhtlust, suisa haigust.

Ida-Tallinna Keskhaigla naistearst Mariann Rugo paneb ajakirjas südamele, et kui teid vaevab ebamäärane kõhuvalu, mis on korduv ja ei möödu, tuleks kiiresti arstile pöörduda. Vanemaealisel võib kõhuvalu võrreldes nooremaealisega sagedamini põhjustada ka kasvajaid.

Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht võtab kokku peamised korteriühistuste probleemid ja toob välja olulisima, millega korteriomanikud peaksid kursis olema. Nii näiteks ei tehta vahet, milline on korteriühistu vastutusala ja millal vastutavad korteriomanikud.

Maailma rahvad suhtuvad seente söömisse mitmeti. Väga suured seenesõbrad on prantslased ja venelased. Eestlaste seenevaimustus läheb viimasel ajal kindlalt ülesmäge. Meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer avab seeni kui põnevat loodusnähtust: bioloogias moodustavad seened taimedest ja loomadest täiesti eraldi asetseva riigi.

Porgand on olnud inimese toidulaual iidsetest aegadest, seda on söödud juba üle 4000 aasta. Sirje Rekkor kõneleb, mida kasulikku porgand sisaldab, ja annab vihjeid, mida maitsvat võiks sellest tervislikust sügisannist valmistada.

Oktoobrikuu ajakirjast ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna.

Tagasi üles