Hooldusteenuse eest maksmise osas on laual kolm tulevikuvalikut
9. oktoober 2019, 07:36
Sotsiaalminister Tanel Kiik märkis teisipäeval eakate hoolduse teemalisel konverentsil, et hoolekande rahastamine vajab ühiskondlikke kokkuleppeid. Pikaajalise hoolduse korraldamiseks on praegu arutamisel kolm varianti, millest üks näeks ette solidaarse hoolduskindlustuse süsteemi loomist.
“Meie rahvastik vananeb, seetõttu peame tõsiselt kaaluma kõiki võimalikke lahendusi ja hindama nende jätkusuutlikkust. Ühelt poolt peame parandama hoolekandeteenuste kättesaadavust, sealhulgas suurendama teenuste mahtusid ja laiendama saajate ringi. Teiselt poolt soovime vähendada abisaajate ja nende lähedaste koormust ning omaosalust teenuste eest tasumisel. Selleks on vaja valdkonda suunata täiendavalt lisaraha, seega on oluline koos selgeks rääkida, kes kui palju panustama peab.“
Pikaajalise hoolduse korralduse kaasajastamiseks on vaja lisaraha esialgselt ligi 150 miljonit eurot aastas. Sotsiaalministri sõnul on arutamisel kolm põhimõtteliselt valikut, kuidas tulevikus pikaajalist hooldust rahastada.
“Võimalus on jätkata praegu kehtiva vajaduspõhise lahendusega, kus inimene maksab teenuse eest nii palju, kui talle on jõukohane, kuid suureneb riigi ja kohaliku omavalitsuse (KOV) partnerlus hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel. Teine võimalus on panna seadusega paika, mis osas tasub teenuse eest inimene, mis osas avalik sektor. Kolmas võimalus on luua solidaarne hoolduskindlustuse süsteem,“ ütles Kiik.
Lisaks peame kindlasti üle vaatama, kui suur osa teenuste maksumustest peaks jääma abivajaja perekonnaliikmete kanda. Oluline on silmas pidada, et teenuse eest tasumine ei tohi mingil juhul seada lähedasi toimetulekuraskustesse.
“Lisaks peame kindlasti üle vaatama, kui suur osa teenuste maksumustest peaks jääma abivajaja perekonnaliikmete kanda. Oluline on silmas pidada, et teenuse eest tasumine ei tohi mingil juhul seada lähedasi toimetulekuraskustesse.“
Sotsiaalministeerium kutsus 2019. aastal kokku töörühmad, kus mõeldakse koos sotsiaalvaldkonna ekspertidega läbi, kuidas peaks pikaajalist hooldust tulevikus Eestis korraldama. Üks ülesanne on panna olemasolevad teenused toimima abivajaja jaoks mõistlikult ja loogiliselt.
- Praegu korraldavad ja rahastavad vajalikku abi nii kohalikud omavalitsused, sotsiaalkindlustusamet ja haigekassa. Abivajajale on süsteem killustunud ja vajalikud teenused pole alati piisavalt kättesaadavad.
- 2016. aasta Eesti sotsiaaluuringu andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget umbes 65 000 inimest.