Tarmo Tuule: Ristsõnade lahendamine on parimaid harrastusi

„Ristsõna lahendamine on vaimule sama mis kepikõnd kehale – mõõdukas regulaarne koormus hoiab vormis,” ütleb Eesti ühe pikema ajalooga ristsõnaajakirja Nuti ristsõnade peatoimetaja Tarmo Tuule.

„Ristsõnade lahendamine pole vaid ruutude täitmine, see avardab ka üldisemalt meie maailmapilti. Näiteks käisime toimetusega ristsõnapealinna tiitlit üle andmas legendaarses Aa külas, mille rand on ristsõnades tihe külaline. Selgus, et lisaks rannale on see pindalalt üsna suur küla, kus asub mõis, hooldekodu, endine pirakas pioneerilaager ning see rand on tõepoolest imeilus – tahaks sinna juba tagasi!”

Ristsõnakirega nakatasid Tarmot isa ja tädi. „Esimest ristsõnalahendamise kogemust mäletan aga nii, et vanaisa täitis ajakirja Aja Pulss keerulise ristsõna ruute ning nii mõnigi jäi tühjaks. Mina, kuueaastane, ei näinud mingit probleemi ja kirjutasin kastikestesse ilusad suured A-tähed!”

Ristsõnu saab kokku panna igal pool ja igal ajal – bussis, trammis, lennukis. Mina koostan ühte lehekülje suurust ristsõna kokku umbes neli tundi ning algtöö teen tihtipeale bussis teel kodukohast pealinna.

Ka mäletab ta lapsepõlvest laudlinasuuruseid Pähklipureja ristsõnu. „Need olid toona üllatavalt defitsiitsed, ristsõnade soetamiseks seisti ajaleheputkade juures järjekorras,” meenutab ta. „Spetsiaalseid ristsõna-ajakirju nõukaajal minu teada eriti ei ilmunud, koos vabaduse lähenemisega 1980ndate lõpus saabus ristsõnabuum.”

Maailma parim töö

Tarmo hakkas ise ristsõnu koostama põhikooli lõpus ja tema esimene ristsõna ilmus 1994. aastal kunagises ajalehes Post. 2002. aastal käivitas ta Ajakirjade Kirjastuses Ristiku ristsõnaperekonna ja 2019. aastast on tema juhtida Nuti Grupi ristsõnad.

„Ristsõnakoostaja amet on maailma parim: töötad kus tahes maailma otsas ja pigem intelligentsete inimestega ning kannad suuremat osa tööks vajalikku oma pea sees kaasas. Mina loon ristsõnatoorikud pigem paberil, töövahenditeks harilik pliiats ja kustukumm. Ristsõnu saab kokku panna igal pool ja igal ajal – bussis, trammis, lennukis. Mina koostan ühte leheküljesuurust ristsõna kokku umbes neli tundi ja algtöö teen tihtipeale bussis teel kodukohast pealinna. Õnneks ristsõnatööd väga paljud inimesed ei oska,” lisab ta muigega.

Ristsõnade lahendamine teeb nutikaks

Ristsõnade koostamisest rääkis Tarmo terve septembrikuu jooksul projekti „Õnnelik seenior raamatukogus” raames mitmes Tallinna raamatukogus. Seda, kui nutikaks ristsõnade lahendamine muudab, võisid kõik kokkutulnud härrad-prouad ise kogeda näiteks ühel ilusal teisipäeval Tarmo Tallinna Keskraamatukogus korraldatud töötoas. Sõnavara ja leidlikkus oli kokkutulnutel märkimisväärne. Pisikeste ristsõnadega, kus kolme- ja neljasõnalised sõnad, saadi lennult hakkama.

Hetk Tarmo Tuule (keskel) Tallinna Keskraamatukogus seenioritele korraldatud töötoast. Foto: Leelo Ainsoo

„Atso?” – „Ansambli Metsatöll endine trummar,” teadsid prouad kohe. Veidi enam mõtlemist nõudis aga viietähelistest sõnadest koosneva ristsõna kokkuklapitamine. „Vasakult alla võiks olla KETAS – lihtne küsimus oleks „spordivahend”, veidi mängulisem aga „Kanteri tööriist”.” Järgmisse veergu KEVAD, siis Rootsi suusataja EK, küsimustekast, VO ehk Very Old nagu märge konjakitel, siis TSAAR, seejärel AADLI. „Alati küsitakse ristsõnades „Venemaa isevalitseja”, kuid tegelikult valitses ka Bulgaariat terve rida tsaare,” pahandas üks vanadaam kergelt. Kui lõpuks tuleb kõige parempoolsemaks sõna „Doris”, siis Tarmo pakutud lihtsa variandi „poetess Kareva eesnimi” kõrval teadis üks eakam proua kohe: Jaak Joala esimene abikaasa võib ka olla.”

„Ise ka imestame, kui huvitav, aga ka keeruline see ristsõnade koostamine on. Ja miks ikka ja jälle korduvad samad küsimused ühest ristsõnast teise: rand Põhja-Eestis, võrgunõel, näkk, samuti. No lihtsalt nii raske on sõnu klappima saada,” muljetasid Tarmo töötoast osavõtjad.

„Teatmeteosed ja internet on suureks abiks nii ristsõnade koostajale kui ka lahendajale. Hindan ristsõnakoostaja juures väga head emakeeleoskust. Ja mängulisust. Miks peab ämm olema tingimata äia abikaasa, kui sama hästi võib ta olla näiteks äia pruut? Või traditsioonilise „Rand Põhja-Eestis” asemel on küsitud hoopis „Salajoodikute rand” viitega ka Anonüümsetele Alkohoolikutele. Ristsõnade koostajad ongi parajad leidurid. Tihtilugu vajab mõni ruudustik täitmist tähekombinatsiooniga, millele luuakse ise vaste. Umbes nagu anonüümsete aednike assotsiatsioon (AAA) või üleilmne ülbikute ühendus (ÜÜÜ). Mina sellist kunstlike lühendite loomist eriti ei poolda, sest see on mõnes mõttes kergema vastupanu teed minek, aga möönan, et teinekord võib lühend üsna humoorikas välja kukkuda.

Ise ka imestame, kui huvitav, aga ka keeruline see ristsõnade koostamine on. Ja miks ikka ja jälle korduvad samad küsimused ühest ristsõnast teise.

Tarmo Tuule meelest tasuks vältida ka liigselt võõrkeelseid küsimusi. „Ma ise räägin küll üsna head soome keelt, kuid üritan soomekeelsete küsimustega piiri pidada.“

Õnnelik seenior raamatukogus

Ristsõnateemaline töötuba on sel sügisel veel viimast korda 29. oktoobril kell 11 Sääse raamatukogus (Sõpruse puiestee 186).

„Õnnelik seenior raamatukogus“ eesmärk on pakkuda seeniorile võimalust olla sotsiaalselt aktiivne ühiskonnaliige, soodustada elukestvat õpet, mitmekesistada vaba aja tegevusi, laiendada silmaringi, panustada oma vaimsesse ja füüsilisse heaolusse. Selle raames toimuvad regulaarselt tegevus- ja vestlushommikud ning töötoad, mängime erinevaid mänge ja võimalik on osaleda ka põlvkondadevahelises mälumängus.

Osalejateks ootame seenioreid alates 60ndast eluaastast, kes on tegevustes isetegijad, iseõppijad ja kogemuste jagajad.

Projekti toetab Sotsiaalministeerium.

Järgmine töötuba toimub oktoobri lõpus. Foto: Leelo Ainsoo

Vasemast ülemisest nurgast allapoole

Kõige populaarsemad on Skandinaavia tüüpi ristsõnad, need kõige tavalisemad, kus küsimused on ruutude sees. Tarmo selgitab, et sellist ristsõna hakatakse koostama vasemast ülemisest nurgast, liikudes allapoole. „Seepärast ongi tihtipeale üleval pikemad ja raskemad sõnad ning all nurkades lühiküsimused, et ruum nendega ära täita ja otsad kokku tõmmata.”

„Mõni vilunum lahendaja hakkab ristsõna kallal pusima alumisest paremast nurgast – nii jooksevad jälle sõnad kõige paremini välja. Hea ristsõnalahendaja on tavaliselt suure lugemusega. Mina lugesin lapsena väga palju, seepärast olengi ristsõnakoostajana üsna rikkaliku sõnavaraga.”

Lisaks on veel hulgaliselt muid mõistatusi – klassikaline ristsõna, krüptogramm, silpristsõna, maagilised ruudud, sõnade paigutamine, rägastik, võtmemõistatus jne.

„Kui on pildiga ristsõna, on vaja huvitavat ja kvaliteetset fotot ning selle põhjal tuleb välja mõelda üllatuslik-humoorikas vastuslause. Edasi pole muud kunsti kui sõnad risti panna. Igal ristsõnakoostajal on oma käekiri, mille selgesti ära tunneb. Suurem osa tuntumate Eesti koostajate ristsõnad on äratuntavad, isegi kui nad kujunduslikku poolt tundmatuseni muudaksid. Kui koostaja proovib teadlikult koostada teistmoodi ehk oma käekirja muuta, on juba raskem.”

Kas ristsõnad lahendate enne avaldamist toimetuses läbi? „Muidugi! Meil on topeltkontroll. Meie eesmärk on anda ristsõnakunsti luues endast parim ja kuna meil on koostajatel kõrge tase ja toimetuses nutikad ristsõnaspetsid, ongi meie ajakirjad Nuti, Adolf Mardikas ja Teised Nutikad Mutikad ning Terav Pliiats väga head.”

Kas arvuti või paber-pliiats?

Kas tänapäeval koostatakse ristsõnu arvutis? „See võimalus on olemas, aga selles valdkonnas on inimene veel arvutist hulga osavam. Arvutil on käsitööoskus, aga see miski... nimetagem seda kasvõi ristsõnavaimuks, arvutil puudub. Aga ma ei välista, et tulevikus pakuvad arvutiga tehtud ristsõnad inimeste tehtule tihedat konkurentsi. Mina koostan oma ristsõnu pliiatsi ja paberiga, see on teadlik valik. Ma ei taha liiga pikalt arvuti taga istuda. Teame ju kõik, kui halvasti mõjuvad kõikvõimalikud sundasendid tervisele.

Terminite otsimisel on internet tänapäeval aina rohkem abiks, kuid vana kooli mehena meeldib mulle teinekord suur paks teatmeteos lahti lüüa. Eks see ole ka harjumuse asi. Sõnaraamatud meeldivad mulle väga ja näiteks kolleegide koostatud „Eesti keele seletavat sõnaraamatut” ning „Eesti etümoloogiasõnaraamatut” uurida on minu jaoks suur nauding.”

Kui palju jõuab Tarmo ristsõnaajakirjade ja lauamängude tegemise ning lasteraamatute kirjutamise kõrvalt ise ristsõnu lahendada? „Eestikeelseid üsna vähe, aga reisidel pusin inglis-, vene-, saksa- ja soomekeelsete sõnamängude kallal. Meeldivaid ristsõnatüüpe on palju, aga kui midagi välja tuua, siis ehk võtmemõistatus ja krüptogramm. Meeldivad loogikaülesandedki.

Kuidas meelitada tänapäeva arvutiajastu lapsi ristsõnu lahendama? „Olen seda meelt, et lapsevanemate positiivne eeskuju on nakkav ja koolis võiks sõnamänge rohkemgi olla. Tegelikult Eesti lapsed lahendavad küll heameelega, aga teisi põnevaid tegevusi on nii palju, et ristsõnad kipuvad teinekord muu elu hulka ära kaduma. Kui aga vanemad tuletavad kõigepealt endale meelde, et pedagoogid ja psühholoogid on rõhutanud ristsõnade tähtsust lapse arengus, küll siis suudetakse leida võimalused selleks meeldivaks tegevusekski.”

„Ristsõnade lahendamine võib olla mitte pelgalt oma hallide ajurakkude, vaid ka jalgade liigutamiseks, füüsiliseks tegevuseks. Mul on kõik teatmikud, sõnaraamatud ja vanad ENE köited teadlikult teises toas”, jutustab staažikas ristsõnade lahendaja Aino (81). „Mulle meeldivad väga need keerulisemad, klassikalised ristsõnad ja kui vastust ei tea, siis lähen teise tuppa ja tõstan need rasked ENE köited riiulilt alla. Õhtu jooksul võin hoogu sattudes niiviisi edasi-tagasi kõndida mitukümmend korda. Tõeline jõu- ja ilutreening!”

Raamaturiiul. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja