/nginx/o/2018/06/18/7908713t1h3675.jpg)
Ootamatult tekkiva tervisehäire korral tekib küsimus, kust saada kiiresti abi. Esmast abi saab igaüks oma perearstilt või pereõelt.
Millal minna perearsti juurde, millal pöörduda erakorralisse vastuvõttu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haiglate erakorralise meditsiini osakonnas ehk EMOs aga pakutakse meditsiiniabi, mille osutamise edasilükkamine või osutamata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.
EMOs võib ooteaeg ületada nelja tundi
Võrreldes EMOga, kus ise pöördujate keskmine ooteaeg võib ületada nelja tundi, saab visiidi aega perearsti ja pereõe juurde planeerida. Samuti on visiidi ajal perearstikeskuses võimalik saada rohkem teavet oma haiguse olemuse ja profülaktika kohta. EMOs on fookuses raskes seisundis patsiendi kiirdiagnostika ja ravi alustamine.
Vaid viie protsendi EMOsse tulnute seisund oli eluohtlik, samal ajal kui enamik, 57 protsenti, ei vajanud üldse vältimatut abi. Nende 57 protsendi hulka kuuluvad juhtumid, kus EMOsse pöördutakse luksumise, lukkuläinud kõrva, higistamise või näiteks sissekasvanud küüne pärast.
«EMOsse pöördumise peamine ajend on sageli kiirus. Samas tasuks kõigepealt hoopis helistada oma perearstikeskuse pereõele, kes aitab inimesel otsustada, kas üldse on vaja erakordse abi saamiseks EMOsse pöörduda,» ütleb perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller. EMOsse pöördumist põhjendatakse ka sooviga pääseda kiiresti eriarstide juurde ja analüüsidele. EMO võimalused on tegelikult piiratud – seal saab teha vaid uuringuid, mis aitavad diagnoosida eluohtlikke seisundeid.
Viie protsendi EMOsse pöördujate seisund oli eluohtlik
Riigikontrolli auditist selgus oktoobris, et mullu pöörduti haiglate erakorralise meditsiini osakondadesse 462 000 korda. Vaid viie protsendi EMOsse tulnute seisund oli eluohtlik, samal ajal kui enamik, 57 protsenti, ei vajanud üldse vältimatut abi. Nende 57 protsendi hulka kuuluvad juhtumid, kus EMOsse pöördutakse luksumise, lukkuläinud kõrva, higistamise või näiteks sissekasvanud küüne pärast. Teinekord soovitakse pikendada retsepti, teha rasedustesti või põhjendatakse pöördumist sooviga perearsti mitte tülitada. Just selliste visiitide tõttu ei jõutud möödunud aastal ligi viiendiku inimeste seisundi ohtlikkust õigel ajal määrata ja patsient ei pääsenud ettenähtud aja jooksul arsti juurde.
EMOs teenindatakse patsiente tervisliku seisundi raskuse järgi, mitte osakonda saabumise järjekorras. Abivajamise kiiruse määramist tervisliku seisundi alusel nimetatakse triaažiks.
