Tervisesport teeb head ka krooniliste haiguste korral

Jalgrattasõit.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Igapäevane liikumine tuleb kasuks ka krooniliste tõbede põdejatele. Füüsiline aktiivsus parandab vererasvade tasakaalu ja avaldab soodsat toimet südame-veresoonkonnale. 

Samas on iga inimene indiviid ja enne treeningutega taasalustamist või pärast diagnoosi saamist tuleb kindlasti nõu pidada oma raviarsti või füsioterapeudiga ning alustada hästi kergetest ja mõõduka koormusega treeningutest – nii soovitab jalgpalliklubi JK Kalev füsioterapeut Maali Pruul.

Liikumine on südametervisele hea

On teada, et regulaarne kehaline koormus vähendab üldkolesterooli taset, langetab vererõhku, vähendab trombide tekkimise võimalust, parandab ja soodustab veresoonte ahenemise korral uute veresoonte moodustumist, vähendab südamehaiguste tekkimise riski ja parandab enesetunnet.

Igapäevane liikumine, kasvõi pikemad jalutuskäigud on soovitatavad absoluutselt kõikide krooniliste haiguste puhul.

«Samas on teadmine, et liikumine on vajalik, ja teadmine, kuidas täpselt oma tervisliku seisundi juures liikuda, kaks ise asja,» hoiatab Maali Pruul. «Kel teadmisi vähevõitu, peaks kindlasti enne hooga spordiklubisse või terviserajale minekut konsulteerima oma raviarsti, füsioterapeudi või personaaltreeneriga. Nemad aitavad paika panna treeninguplaani, lähtudes inimese tervislikust seisundist ja hetke füüsilisest vormist,» soovitab füsioterapeut.

Krooniline haige peab leidma tasakaalu

Treeningud jagunevad suures plaani kolme alarühma: vastupidavustreeningud ning jõu- ja liikuvustreeningud. «Enamiku krooniliste haiguste korral ei ole ükski neist treeninguliikidest absoluutselt keelatud. Mõistlik on harrastada kõiki kolme, lihtsalt leida endale kõige sobivam viis ja tasakaal treeningstiilide vahel,» selgitab Maali Pruul.

«Igapäevane liikumine, kasvõi pikemad jalutuskäigud on soovitatavad absoluutselt kõikide krooniliste haiguste puhul,» ütles ajalehele Iltalehti Ida-Soome Ülikooli tervise ja liikumisteaduste professor Heikki Tikkanen. Sageli aga pelgavad inimesed mõnd sportlikku hobi oma päevakavasse võtta, eriti südamehaiged ja diabeetikud. Igapäevast liikumist vähendab ka liigeste kulumine ja reumatoidatriiti haigestumine.

Jyväskylä Ülikoolis tehtud MOBILETWIN uuringus vaadeldi tervisespordi mõju seitsmekümnendates eluaastates krooniliselt haigete kaksikute tervisele. Selgus, et iganädalased mõõduka intensiivsusega treeningud mõjuvad südamehaigetele väga hästi. Liikudes paraneb hapnikuvahetus lihastes. Vererõhku langetab liikumisjärgne puhkeolek pareminigi kui ravimid. «Paraku selgus uuringust, et inimesed hakkavad enese liigutamist vältima. Mida rohkem krooniliste haiguste diagnoose, seda tubasemaks inimese eluviis muutus,» nendib uuringut juhtinud Jyväskylä Ülikooli professor Urho Kujala.

Südamehaige ei pea ainult jalutama

«Veel paarkümmend aastat tagasi soovitati südamehaigetele vaid jalutamist. Tänapäeval ollakse veendunud, et südame-veresoonkonna töövõimet taastab kõige paremini regulaarne aeroobne suuri lihasgruppe haarav treening ning neile soovitatakse isegi sörkjooksu,» tutvustab professor Urho Kujala.

Ühtlase koormusega tegevused, nagu kõnd, matkamine, kepikõnd, jooks, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, ujumine, vesiaeroobika, suusatamine, uisutamine ja rulluisutamine on PERHi juhtiva kardioloogi Margus Viigimaa sõnul südame tervena hoidmiseks kõige paremad. «Kõndige, suusatage või ujuge iga päev vähemalt 30 minutit,» soovitab ta. Igapäevane liikumine on Kujula ütlust mööda ravimite tarvitamise ja toidusedeli muutmise kõrval südamehaiguste kontrolli all hoidmise kolmas tähtis meetod.

Tagasi üles