/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
/nginx/o/2019/08/30/12512125t1h7156.jpg)
22. augustil avati Lennusadamas pidulikult Eesti Meremuuseumi audiovisuaalne näitus “1944 – Suur põgenemine”, kus avaldatud ka vähetuntud kaadrid Eestist lahkumisest ja Rootsi kohalejõudmisest.
Näituse avamisel kõnelesid 1944. aasta pagulased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meremuuseumi juhi Urmas Dreseni sõnul puudutas sõja eest põgenemise ja kodude jätmise tragöödia inimesi üle Eesti ja seda veel mitu põlvkonda hiljemgi.
”Näitust vaadates saame tunnistada inimese julgust ja otsustavust minna üle mere kasvõi pähklikoore suuruse paadiga. Ent see risk võeti ning tagant järele saame olla lahkujatele tänulikud eesti kultuuri elushoidmise eest võõrsil,“ rääkis Dresen.
Rootsi suursaadik Mikael Eriksson ütles, et meid ühendab küll rannarootslaste kaudu ühine ajalugu, kuid avatud näitus tõestab ka seda,kui erinevad olid meie kogemused.
Elmo-Hillar Sergo pöördus suursaadiku poole rootsikeelsete tänusõnadega selle eest, et Rootsis toona eestlased lahkelt vastu võeti. Sergo leidis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks ilmunud meremuuseumi raamatust saja märgilise Eestiga seotud laeva hulgast ka reisiauriku Aegna, millel ta tegi koos kaptenist isaga avareisi. Ent seegi mälestus päädis okupatsioonivõimude poolt isa saatmisega Siberi vangilaagrisse, kus ta ka suri.
Sergo tõdes, et suur hirm oli just see,mis pani inimesi põgenema. Tema enda osalus noore mehena Saksa mereväelipuga aluse ülevõtmisel on näide sellest, kui palju on inimene võimeline riskima elu ja vabaduse nimel.
/nginx/o/2019/08/30/12512128t1ha52e.jpg)
Samuti 1944. aastal põgenenud Ilvi Jõe-Cannoni pagulasteekond algas Võhma rongijaamast, kust plaaniti minna Soome, kuid poliitilise olukorra muutumisel jõuti välja hoopis Ameerikasse. Juba 20 aastat taas Eestis elav Cannon ütles: „Meil on tubli, töökas ja tark rahvas. Maa, mets ja meri hoiavad meid elus – hoidke Eestit!“
Näitusel “1944 – Suur põgenemine” avaldatud vähetuntud kaadrid Eestist lahkumisest ja Rootsi kohalejõudmisest on filmitud augusti viimastel päevadel 75 aastat tagasi. “Püüame põgenenute läbielamisi näitusega edasi anda nii, et see paneks kaasa mõtlema ka nooremat külastajat,“ ütles näituse kuraator Krislin Kämärä Eesti Meremuuseumist.