Milliseid vitamiine ja mineraale vajab eakas oma tervise turgutamiseks?

Tervetel inimestel saab mitmekesise toitumise korral proviisori sõnul kindel olla, et organismile on peaaegu kõik vajalikud makro- ja mikrotoitained tagatud. Reeglina pole sellisel juhul toidulisandeid tarvis.

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Vananemisega kaasnevad muutused mõjutavad ainevahetust ja mida vanemaks saame, seda vähemaks jääb energiat. Proviisor ja toitumisnõustaja Olesja Kuznetsova jagab nõu, kas ja kuidas turgutada tervist toidulisanditega.

Vanemas eas väheneb aktiivsus, viibitakse rohkem siseruumides, esineb rohkem terviseprobleeme ja sageli tarvitatakse ka erinevaid ravimeid. Tihti on ühekülgne ka eakate toit.

“Esmatarvilik on üle vaadata menüü, kas kõik toiduainete grupid on ikka esindatud ja tasakaalustatud,” räägib Südameapteegi proviisor ja toitumisnõustaja Olesja Kuznetsova. Ta lisab, et süsivesikud, valgud ja rasvad peavad olema tasakaalus ning unustada ei tohi ka vee joomist.

„Mõne toidu talumatuse või allergia esinemisel tuleb teatud toidud menüüst küll välja jätta, kuid asendada need täisväärtusliku alternatiiviga.”

Kuna vitamiin mõjutab lihaste tervist ja seeläbi tasakaalu, aitab piisav D-vitamiini tase organismis vähendada vanemaealistel kukkumis- ja luumurdude riski.

Tervetel inimestel saab mitmekesise toitumise korral proviisori sõnul kindel olla, et organismile on peaaegu kõik vajalikud makro- ja mikrotoitained tagatud. Reeglina pole sellisel juhul toidulisandeid tarvis, kuid aeg-ajalt tuleb organismi toidulisanditega siiski turgutada, seda eriti vanemas eas.

Lihastele ja luudele on hea kaltsium ja magneesium

Vanemaealistel on suurenenud kaltsiumi, magneesiumi ja D-vitamiini vajadus. Nende luud on hapramad ja võivad kukkudes hõlpsamini murduda. Eakamaid, eriti just naisi, ohustab sageli luude hõrenemine ehk osteoporoos.

Kaltsiumi imendumine organismis on seotud magneesiumiga. Kui kaltsium aitab lihastel kokku tõmmata, siis magneesium on selleks, et lihas saaks lõõgastuda. Kaltsium ja magneesium aitavad vähendada unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist ja lihastõmbluseid. Luude toetamiseks soovitab proviisor veel boori, tsinki ja mangaani.

D-vitamiini hoiab erksa ja energilisena

Eakate D-vitamiini doos peaksid olema keskmisest suurem, sest vitamiini tootmine on nende nahas vähenenud. Keha vajab D-vitamiini eelkõige kaltsiumi ainevahetuses. Kuna vitamiin mõjutab lihaste tervist ja seeläbi tasakaalu, aitab piisav D-vitamiini tase organismis vähendada vanemaealistel kukkumis- ja luumurdude riski. D-vitamiinil on ka teisi kasulikke toimeid.

D-vitamiin mõjutab vere hüübimist, lihastööd, närvikoe talitlust ja immuunsust. Spetsialisti sõnul on leitud seoseid vähi, südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi, autoimmuunhaiguste, suurema depressiooni tekkeriski ja organismi madala D-vitamiini taseme vahel.

Kuznetsova lisab, et piisav D-vitamiini kogus aitab vähendada suhkruhaiguse ja ateroskleroosi esinemisriski ning parandada immuunsüsteemi võimet võidelda infektsioonide vastu. “D-vitamiin on samuti suurepärane südame lihaste mõjutaja ning korraliku D-vitamiini varuga inimestel on väiksem südamehaiguste oht.”

Silmade väsimuse vastu ja nägemisele on head A-vitamiin, luteiin ja žeaksantiin

“Silmadel on tervises ja meie igapäeva elus väga tähtis ülesanne, mispärast vajavad need erilist hoolt,” paneb Olesja Kuznetsova südamele. Silmadele on kasulikud komplekspreparaadid, mis sisaldavad kõike vajalikku silmade tervise jaoks, nagu antioksüdandid C-, E- ja A- vitamiin, samuti tsink, seleen, luteiin, žeaksantiin ja oomega-3 rasvhapped.

Näiteks hoiab A-vitamiin silma limaskesta niiskena ja kaitseb seda bakterite ja infektsioonide eest.

B-rühma vitamiinid hoiavad närvisüsteemi

Närvisüsteemi, reaktsioonikiiruse ning keskendumis- ja meeldejätmisvõime eest hoolitsevad B-rühma vitamiinid (B, B2, B3, B5, B6, B7, B9 ja B12). Eriti vajavad proviisori sõnul B-grupi vitamiine diabeetikud, kuna diabeedi esinemisel väheneb organismi võime vitamiine omastada.

Oomega rasvhapped südamele ja veresoonkonnale

Paljud ei armasta süüa kala, kuigi Eesti toitumissoovituste järgi võiks kala süüa 3-4 korda nädalas. Kui kala on menüüs vähe, oleksid head oomega-3 sisaldavaid preparaadid. “Oomega-3 kaitseb südame-veresoonkonda ja aitab tasakaalustada rasvade ainevahetust. Lisaks parandavad ja niisutavad rasvhapped naha tekstuuri.”

Tagasi üles