Jämesoolevähi peamine riskifaktor on vanus
Vaata, millise sünniaastaga inimesi oodatakse sõeluuringule

Jämesoolevähi sõeluuringus osalemine on hea võimalus saada meelerahu, et tervisega on kõik korras.

FOTO: Craig Robinson/PantherMedia / Craig Robinson

Jämesoolevähk tekib aeglaselt ning vanuse kasvades suureneb risk sellesse haigestuda. Jämesoolevähi peamine riskifaktor on vanus – haigestumise risk suureneb oluliselt alates 50. eluaastast. 9 jämesoolevähi juhtumit 10st esineb inimestel, kes on vanemad kui 50 eluaastat.

Haigekassa kutsub sel aastal jämesoolevähi sõeluuringule kõiki 1953, 1955, 1957 ja 1959. aastal sündinud ravikindlustatud inimesi.

Sõeluuring on üks parimaid võimalusi oma terviseseisundist teadlik olla. Sõeluuringud aitavad haigusi avastada võimalikult varajases staadiumis, hetkel kui inimene veel ise midagi kahtlustada ei oska.

„Jämesoolevähi skriiningprogramm on kindla teadusliku põhjendatusega ja päästab elusid. See vähendab tõenäosust surra jämesoolevähi tõttu vähemalt 30% ja tõenäosust haigestuda jämesoolevähki 25%,“ ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurg ning onkoloog dr Tiit Suuroja.

Varakult avastatud haiguste ravi on kergem ning inimesele ja tema lähedastele emotsionaalselt vähem valulikum, kui kaugele arenenud haiguse ravi või elu haigusega.

Haigekassa esmatasandi osakonna peaspetsialist Made Bambuse sõnul ei ole sõeluuringute puhul oluline mitte ainult nende korraldamine vaid ka efektiivsus ja tervisekasu, mida nad annavad inimesele, kui ka kogu rahvale.

„Ma usun, et me oleme ühiskonnana piisavalt terviseteadlikud, pigem on küsimus selles, kuidas panna inimesi vastavalt oma teadmistele ka käituma. Eestis haigestub jämesoolevähki ligi 1000 inimest aastas, see number peaks olema oluliselt väiksem,“ arutles haigekassas kampaania eesvedaja Taisi Kõiv, kelle sõnul on sõeluuringutest teavitamine üheks abimeheks inimeste õigele tervisekäitumisele suunamisel.

 

Kuidas sõeluuring toimub?

Nii nagu enamikes riikides, on ka Eestis jämesoolevähi sõeluuringu meetodina kasutusel peitveretest – selle uuringu abil saab avastada roojas leiduvat verd. Koloskoopia ehk jämesoole uuring videokaameraga varustatud instrumendiga võetakse appi vaid positiivse peitveretesti vastuse puhul.

Sõeluuringus osalejatele saadetakse postiga rahvastikuregistri aadressile perearsti nimel kutse. Sõeluuringus osalemiseks vajaliku väljaheiteproovi võtmise komplekti saab kutsutu kätte oma perearstikeskusest ja tal on vaja end registreerida pereõe vastuvõtule.

Komplektis on proovinõu, uuringu infomaterjal, ankeet ja makstud vastusega ümbrik, kuhu on peale trükitud labori aadress. Proovi võtab inimene kodus ja seejärel saadab posti teel laborisse.

Kampaania koduleheküljelt soeluuring.ee leiab jämesoolevähi sõeluuringu kohta kogu vajaliku info.

Tagasi üles