Nõrgeneva kuulmisega ei tohi leppida

Igale inimesele saab leida just talle sobiva ja kohandatud kuulmisaparaadi.

FOTO: Shutterstock

Oma nõrgenevasse kuulmisesse ei tohiks kunagi kergekäeliselt suhtuda,” ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla kurgunina-kõrvakeskuse õde Raili Raadik.

„Tasapisi kurdiks muutuja võib oma vaikuses vägagi mugavalt elada. „Rääkige kõvemini!” või „Kuulan raadiot nii valjusti, kui tahan!” aitavad küll iseennast, kuid enamasti ei kujutata ettegi, millise koorma see toob oma perele ja sõpradele. Hoolige endast ja teistest, muretsege endale kuuldeaparaat ning harjutage ja harjuge kuuldeaparaati iga päev kasutama,” paneb Raili Raadik südamele.

„Kõnnin sageli õhtuti töölt koju mööda Lembitu tänavat ja kuulen, kuidas ühes korterelamus vaadatakse telerit. See telerivaatamise heli kostab tänavale välja! Vaesed naabrid, mõtlen siis alati. Kui teleril või raadiol oleksid helitugevuse piirangud peal, pöörduksid kuulmislangusega inimesed palju varem meie poole,” mõtiskleb ta.

„Peame täiesti normaalseks, et niipea kui tunneme, et nägemine on hakanud nõrgenema, pöördume silmaarsti poole ja laseme endale (tugevamad) prillid välja kirjutada. Kuid kuulmislangusesse suhtutakse sootuks hooletumalt. Ehkki statistika ütleb, et vanuse kasvades kipub kuulmislangus süvenema, eriti just nendel inimestel, kes selle probleemiga tegelenud ei ole.”

Endale meelepärase kuuldeaparaadi leidmiseks tuleb päris palju vaeva näha. Ennekõike tuleb selleks aega võtta.

Kuuldeaparaat kui treeninguvahend

Kõrvad on meil heli püüdjad ja heli taastajad. Kuuldeaparaat on allesjäänud kõrvanärvile omamoodi trenažöör, mis hoiab kuulmisfunktsiooni töös. Nõrgenenud kuulmise korral kannatab kõnest arusaamine.

„Olen nii palju kuulnud patsientide kurtmisi: ma kuulen küll, aga ma ei saa aru, mida nad räägivad. Kõnest arusaamine hakkab üha enam sõltuma rääkija hääletoonist ja diktsioonist ning kuulmislanguse sügavusest, kus üks täht kostub selgemini, teine halvemini,” selgitab Raili Raadik.

Millal hakata oma kuulmise pärast muret tundma? „Kui näiteks toakella tiksumist enam ei kuule. Või vee tilkumist kraanist. Kui juba lähedased märkusi tegema hakkavad, on viimane aeg perearsti poole pöörduda.”

Miks kuulmislangust oluliseks ei peeta?

Miks nii paljud elu jooksul omandatud kuulmislangusega inimesed sellele probleemile käega löövad? „Endale meelepärase kuuldeaparaadi leidmiseks tuleb päris palju vaeva näha. Ennekõike tuleb selleks aega võtta. Kõikidel inimestel on helitaju sõltuvalt kuulmislanguse tasemest erinev. Meie oma kuulmiskeskuses proovisootuks hooletumalt. Ehkki statistika ütleb, et vanuse kasvades kipub kuulmislangus süvenema, eriti just nendel inimestel, kes selle probleemiga tegelenud ei ole.” 

„Inimene peab läbi tunnetama, kuidas iga aparaat toimib, kas sellega on võimalik harjuda jne. Turul ja mõnes internetipoes müüdavad kõige odavamad aparaadid toimivad kui helivõimendid, võimendades kõiki ümbritsevaid helisid ühepalju. See lähenemine erineb tunduvalt sellest, mida inimkõrv normaalse kuulmise korral teeb. Tänapäeva moodsad kuulmisaparaadid on nagu väikesed arvutid, täisdigitaalsed, mis programmeeritakse konkreetse inimese kuulmislanguse järgi.”

Tagasi üles