Näpunäited: mida teha, kui rästik hammustab

Rästik.

FOTO: Aivar Aotäht / Sakala / Scanpix

Rästikud on juba üleval ning liikvel ning keskmiselt saab rästikult hammustada alla saja inimese aastas, seda ennekõike aprillist septembrini. Mida rästikuhammustuse korral ette võtta?

„Oluline on teada, et tegemist on suhteliselt ara loomaga, kes enamasti inimese lähenedes põgeneb,“ ütles Mare Oder, terviseameti mürgistusteabekeskuse juht.

Ehkki peamiselt eeldatakse rästikuga kokku puutumise võimlaust metsas, siis sama ohtlikud on ka oma koduaeda jäetud niinimetatud looduslikud lõikamata muruga alad. Ka vastsündinud rästikud on võimelised hammustama ning mürki eritama. „Kõige õigem on rästikut nähes lihtsalt ära minna ja ta rahule jätta,“ ütles Oder.

Rästikutega asustatud piirkondades metsa minnes tuleb kanda sobivaid jalanõusid, olla ettevaatlik näiteks puuõõnsuste uurimisel ja paksu rohu sees liikudes. Üle maas lamavate puutüvede astudes tasub kindlasti uurida hoolikalt ümbrust.

Hinnanguliselt 10-20 protsenti rästikuhammustustest on taolised niiöelda kuivad hammustused. Lisaks on rästiku hammustusjälg harva tüüpiline. Täiskasvanud rästiku hammaste vahe on kolm-neli millimeetrit. Ent hammustusest võib jääda ka kolm jälge, seda siis, kui parasjagu toimub hammaste vahetumine.

Rästik võib salvata ka vees olles, sest kuumadel päevadel otsivad nad sarnaselt inimestega veest jahutust.  Sel juhul salvab ta ohvrit peamiselt veest välja ulatuvast kehaosast -  peast, kaelast või kätest. Pea või kaelapiirkonda tabanud hammustused on eriti ohtlikud.

Sageli on sündmuskohal madu raske identifitseerida ning võib juhtuda et aetakse segamini mürgised ja mittemürgised isendid. Tihti ei põhjusta tavaliste rästikute hammustused raskeid tervisekaebusi, kuna alati ei pruugi hammustus olla efektiivne – madu võib oma mürgihammastega ka vaid nahka marrastada.

Hinnanguliselt 10-20 protsenti rästikuhammustustest on taolised niiöelda kuivad hammustused. Lisaks on rästiku hammustusjälg harva tüüpiline. Täiskasvanud rästiku hammaste vahe on kolm-neli millimeetrit. Ent hammustusest võib jääda ka kolm jälge, seda siis, kui parasjagu toimub hammaste vahetumine.

Vaatamata sellele, et enamasti pole kannatanute abistamiseks vajalik vastumürgi manustamine, tuleks võimalikult koheselt peale rästikult salvata saamist pöörduda arsti juurde olukorra hindamiseks ja edasiste juhtnööride saamiseks.

SOOVITUSI RÄSTIKUHAMMUSTUSE KORRAL: 

  • Kui rästik on hammustanud, siis rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult lamada, muuda hammustuskoht liikumatuks ning säilita ise rahu;
  • ära proovi hammustuskohta noaga välja lõigata ega mürki välja imeda, ka žguti paigaldamine ei takista mürgi levikut; 
  • kannatanule võib anda mõõdukas koguses juua vett, eriti kui hammustuskohas on tekkimas turse ja kannatanul on janu, kuid kui kannatanu oksendab või tal on hingamisraskused, on söömine ja joomine ohtlik; 
  • transpordi kannatanu lähimasse haiglasse, ära lase kannatanul ise liikuda; 
  • helista alati täpsemate juhiste saamiseks mürgistusinfoliinile 16662 või häirekeskusesse numbril 112. Seetõttu hoia looduses liikudes alati käepärast laetud akuga telefoni! Eriti, kui liigud üksi. 

Kui rästiku hammustuse hetke oskavad inimesed tavaliselt karta, siis tasuks meeles pidada, et rästiku hammustusel on inimesele ohtlik periood ka kahe kuni nelja ööpäeva möödudes. Sel ajal hakkab tursevedelik kiiresti lümfisoonte kaudu vereringesse imenduma ning on taas tõsiste tervisekaebuste tekkeks. Selles faasis tuleb hoolega jälgida vedeliku tasakaalu organismis. Turse ja nahavärvi tumenemine võivad olla märgatavad veel mitmeid kuid.

    Tagasi üles