/nginx/o/2022/01/10/14301306t1h2584.png)
/nginx/o/2019/04/12/11944841t1h3881.png)
Lihavõttepühade aegu on kohane jutuks võtta traditsioonilised toiduained ja toidud.
Kohupiimast saab tohutus valikus toite
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavaliselt räägitakse ikka värvilistest munadest, mis küll siinmail on tunduvalt hilisem traditsioon kui mitmel pool mujal Euroopas. Hakkasid ju eestlased sakste eeskujul mune värvima ja koksima-veeretama alles19. sajandi teisel poolel. See traditsioon on – suuresti küll ka ärimaailma toel, mis igasuguseid munavärve ja -kleepse ning tohutus valikus šokolaadist mune pakub – üsna tugevalt säilinud.
Kui oma pere ja tutvusringkonna kogemusi arvestada ja lihavõttepühade ajal värvitud mune demonstreerivate sotsiaalmeedia postituste järgi otsustada, siis nii mõnedki inimesed värvivad endiselt mune sibulakoorte, taimede, punase kapsa ja muude vanast ajast tuntud munavärvimisvahenditega.
Kohupiimatoodete valik on rikkalik
Sarnaselt munadega kuuluvad lihavõttepühade juurde kohupiimatoidud. Kohupiim on väärtuslik toiduaine tänu rikkalikule valgu-, kaltsiumi- ja fosforisisaldusele.
Piimatööstused on viimastel aastatel tublisti laiendanud kohupiimatoodete valikut, pakkudes kohukeste, naturaalsete ja lisanditega kohupiimamasside, -pastade ja kodujuustude kõrval tohutul hulgal maitsestatud kohupiimasegusid ja -kastmeid ning -kreeme. Väiketootjadki annavad poeletile oma panuse. Kaubanduskettide suurköögid on valikule lisanud salateid, kohupiimakotlette ja -magustoite. Pagaritööstused pakuvad kohupiimakooke, -korpe ja muid küpsetisi.
Väärib ehk tähelepanu, et suur osa tööstuslikest kohupiimatoodetest annab üsna heldelt toiduenergiat, paljud sisaldavad ka rohkelt suhkrut. Seda võiks valmistooteid valides ehk jälgida: lugeda, prill ninal, pakenditelt väikest kirja.
Külma ja sooja, magusat ja soolast
Kohupiimast saab valmistada tohutus valikus toite. Tervislikkuse seisukohast võiks eelistada toite, mille valmistamisel pole vaja kohupiima kuumtöödelda.
Kohupiimast saab külma ja sooja toitu: salateid, katteid, võideid, suupisteid, kastmeid, vormitoite. Viimastes kasutatakse kohupiima koos köögiviljade, tangainete ja pastatoodetega, puuviljade ja marjadega. Saab valmistada ka kohupiimaklimpe ja -palle. Soolaga maitsestatud klimbid ja pallid serveeritakse sulavõiga või hapukoorega ülevalatult, magusamad suhkru või meega või mõne kastmega. Magusaid kohupiimaklimpe serveeritakse ka lisandina mahlakissellide või marjasuppide juurde.
Kohupiima saab kasutada täidiseks liha- ja kalaroogades, sh koos leiva-saia, kartuli ja muude toiduainetega. Kohupiimast saab valmistada nii soolakaid kui ka magusaid pannkoogitäidiseid ja omlette, seda saab tarvitada tainastes, näiteks kohupiima-muretainas või karaskitainas, samuti paljudes muudes küpsetistes.
Saab teha kohupiimakotlette, millesse võib soovi korral lisada keedetud peenestatud kartuleid, hautatud porganditest valmistatud ja mannaga läbi keedetud püreed, riivitud tooreid porgandeid, praetud singi- või vorstikuubikuid. Veel mõnda aega tagasi olid väga popid kohupiimapontšikud, mida ehk tänapäeval harvem tehakse. Kohupiimast saab klimpe ja kotlette ning muidugi igat sorti külmi ja sooje magustoite. Tuntud on ka kohupiimajuustud – sõirad ja pashad.
