Alkohol kahjustab aju. 60+ aprillinumbris kirjutame, mida see täpsemalt tähendab. Kas see võib kaasa tuua ka varasema dementsuse, psühhoosi või mõne vaimuhaiguse? Kui füüsilise tervise puhul on inimene nõus ehk arsti juurde minema, siis kuidas aidata lähedast, kel on tekkinud probleemid viha taltsutamisega? Kui üldse.
Sellest, kuidas ründavad sõltuvusained, nagu alkohol, lihtsustatult öeldes aju mõnukeskust, selgitab Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaater Teelia Rolko, Viljandi alkoholitarvitamise häirete ravi teenistuse psühholoog Lauri Pihkva räägib, mis võib saada selleks hetkeks, kui inimene tunnistab oma sõltuvust ja otsib ise abi.
Lõuna Prefektuuri Kagu jaoskonna piirkonnavanem Katrin Satsi toob välja, kuidas eakad kannatavad vaimselt, aga vahel lausa füüsiliselt oma sõltlastest laste pärast. Eesti Õigusbüroo jurist Angela Jürgenson annab nõu, kuidas end agressiivseks muutunud pereliikme eest kaitsta.
Krooniline neeruhaigus kulgeb sageli märkamatult, sümptomid võivad tekkida alles siis, kui hävinud on juba 90 protsenti neerukoest. Seetõttu peaks iga inimene teadma kroonilise neeruhaiguse tunnuseid.
Oma kogemusloo tütar, kelle isa on alkohoolik. Tema ja ta vennad pole erandlik pere, ta teab seda ja see oli ka selle valusa loo kirjutamise põhjus.
Psühholoog Tõnu Ots arutleb kultuuri ja kultuurituse üle alkoholipruukimises, toob välja vastuolu “sotsiaalse probleemi” ja inimliku mure” vahel ning kirjeldab, kuidas ta ükskord üht lausjoodikut viinast võõrutada aitas.
Dementsussündroom või dementsusele iseloomulikud sümptomid võivad tekkida erinevatel põhjustel, kuid kõige sagedasem neist on Alzheimeri tõbi, mis on 60–80 protsendil juhtudest haigusjuhtude põhjuseks. Alzheimeri tõvele ravi ei ole leitud, kuid ravimitega saab sageli varases staadiumis diagnoositud tõve arengut aeglustada, arengut kontrolli all hoida. Millised on Alzheimeri tõve esimesed sümptomid? Miks esinevad ka tervel inimesel mäluhäired? Kuidas Alzheimeri tõbe ennetada? 60+ värskes aprillinumbris kommenteerivad teemat Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Mari-Liis Laanetu ja Soome geriaatriaprofessor Miia Kivipelto.