Seoses kevade saabumise ja puugihooaja algusega tuletab terviseamet meelde, et puukentsefaliit on tõsine haigus, mille vastu tagab kaitse vaid vaktsineerimine.
Terviseamet: puukentsefaliidi vastu tagab kaitse vaid vaktsineerimine
„Puukborrelioos ja puukentsefaliit on Eestis endeemiliselt ehk pidevalt levinud haigused, millest puukentsefaliidi vastu on end võimalik vaktsineerida. Puukentsefaliit on tõsine ja ohtlik haigus, millesse haigestumine toob kaasa mitmeid ebameeldivusi,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko, kelle sõnul tuleks võimalusel puukentsefaliidi vastu end vaktsineerida juba varakevadel. „Kui praegu esimene süst ära teha, saab inimene korraliku kaitse haiguse eest suve alguseks.“
Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse ühe kuni kolme kuu pikkuse vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Seejärel on kaitset vaja iga kolme kuni viie aasta tagant kordussüstiga uuendada. Vaktsiini eest tuleb inimesel endal tasuda.
Puukentsefaliiti haigestumine püsib stabiilsena, kuid kasvanud on haigestumine puukborrelioosi – eelmisel aastal registreeriti puukentsefaliiti haigestumist 85 ehk esinemissagedus oli 6,5 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta.
- Puukborrelioosi haigestumisi oli 2284 ehk esinemissagedus oli 173,6 haigestumist 100 000 elaniku kohta. 2017. aastal olid vastavad näitajad 87 ja 1963.
- Eesti keskmisest kõrgema haigestumisega piirkonnad olid puukentsefaliidi puhul Saaremaa esinemissagedus 50,8, Hiiumaa esinemissagedus 32,2 ja Läänemaa esinemissagedus 20,3 ning puukborrelioosi puhul Saaremaa esinemissagedus 6,5, Hiiumaa esinemissagedus 427,9 ja Pärnumaa esinemissagedus 315,7.
Selle aasta kahe kuuga on Eestis registreeritud 108 puukborrelioosi haigusjuhtu, puukentsefaliiti sel aastal veel registreeritud ei ole.
Puukborrelioosi vastane vaktsiin puudub, kuid haigestumist saab ennetada puugihammustusi vältides.