/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
/nginx/o/2019/03/20/11879157t1h340e.jpg)
Terviseameti toob käimasoleval mürgistusennetuse nädal esile, et Eestis on viimastel aastatel äädikamürgistuse saanud ligi 300 inimest, igal aastal lisandub ligi 30 juhtu.
Kuidas käituda, kui jood kogemata äädikat?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mürgistusteabe infoliinile 16662 saabub aastas kümneid äädikamürgistusi puudutavaid kõnesid seoses tervisekaebustega äädika aurude sisse hingamisest, valesti lahjendamisest, valesse pudelisse valamisest, ekslikust joomisest või ka veekeedu- või kohvimasinatega katlakivi eemaldamise ajal tehtud joogi joomisest.
“Näiteks seente sissetegemise ajal pannakse klaas äädikaga lauale, kuid aetakse siis muu joogiga segamini ja võetakse kogemata lonks,” ütles Mare Oder, terviseameti mürgistusteabekeskuse juht. Samas ei juhtu seda Oderi kinnitusel ainult sügisel, vaid ka jõulude ja jaanide ajal, kui on suuremad söögitegemised.
Äädika joomine on põhjustanud tõsiseid söövitusi nii lastel kui ka täiskasvanutel. “Meie andmebaasis on info ligi 300 taolise juhtumi kohta,“ ütles Oder.
Äädika kogemata joomise puhul peab esmalt suu loputama ja siis alustama väikeste lonksudega klaasi vee joomist. Kui suus on põletusest laike, tasub minna haiglasse ja lasta arstidel end üle vaadata. Samuti tuleb lähema kolme tunni jooksul jälgida, kas kannatanu saab neelata ning jälgida süljevoolust. Kaasneda võib mao- ja rinnakutagune valu.
Äädika kasutamisest tulenevaid õnnetusi saab kõige tulemuslikumalt ennetada, kui inimesed soetavad üksnes turvakorgiga varustatud äädikapudeleid. Lisaks on oluline, et pudeleid hoitakse sarnaselt teiste kodus kasutatavate kemikaalidega vähemalt poolteise meetri kõrgusel olevates lukustatud kappides. Kindlasti on oluline kasutusele võtta ka erinevad hoiatusmeetmed, kui kodumasinate katlakivi eemaldamiseks, koristamisel kasutatakse söövitavaid kemikaale, sealhulgas äädikat.
Lisaks on maaeluministeerium koostöös terviseameti, sotsiaalministeeriumi, veterinaar- ja toiduameti ning jaekaubandusega tegelevate ettevõtete ja tootjatega välja töötanud 30-protsendilise äädikhappe pakendi märgistuse hea tava juhendi, mida tootjad peaksid järgima, et maandada võimalikke riske toodete ohutuks kasutamiseks.
Laste puhul ei piisa sageli õnnetuse ärahoidmiseks üksnes pudelite silme alt ära panemisest, kuna uus ja huvitav pakub tõenäoliselt ka huvi. Kindlasti on vajalik järeltulijatele ka lihtsas keeles selgitada äädikapudelist tulenevaid ohte, vajadusel korduvalt.
Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga, välisriigist helistades tuleks valida number +372 7943 794.