/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/02/11544104t1h35c8.jpg)
Üle poolte Eesti elanikest on rahul tervishoiuskorraldusega ja võrreldes varasemaga on oluliselt paranenud ka inimeste hinnang arstiabi kättesaadavusele, selgus haigekassa ja Kantar Emori poolt läbiviidud uuringust.
Rahulolu arstiabi kättesaadavusega on paranenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstiabi korralduse ja riikliku ravikindlustusega on rahul pea kuus Eesti elanikku kümnest (58%).
Haigekassa juhi Rain Laane sõnul on see tulemus rahuldav. „Kõige rahulolevamad on tervishoiusüsteemiga noored, kes süsteemiga puutuvad kokku vähe, samas on rahulolu kõrgem ka üle 75 aastaste eakate seas, kes jällegi tervishoiuteenuseid kõige rohkem kasutavad,“ selgitas Laane.
- Möödunud aastal puutus ühel või teisel moel tervishoiuga kokku 96% kõikidest Eesti elanikest.
- Kõige sagedamini osteti retseptiravimeid (78%), külastati perearsti või pereõde (77%), käidi hambaarsti juures (62%) ja eriarsti vastuvõtul (51%).
- Mullu tervishoiuteenuseid kasutanud inimesed olid kõige rohkem rahul eriarstiabiga (89%) ja perearstiabiga (87%).
Rahuloluküsitlusest ilmneb, et inimestel on ootus saada arsti ja õe vastuvõtule õhtusel ajal, mis parandab ka perearstiabi kättesaadavust.
Võrreldes varasemaga on oluliselt paranenud hinnang arstiabi kättesaadavusele – 52% Eesti elanikkonnast peab seda heaks või pigem heaks. Laane sõnul anti nii kõrgeid hinnanguid arstiabi kättesaadavusele viimati 2012. aastal.
„Rahulolu arstiabi kättesaadavusega on kindlasti mõjutanud see, et tänu lisarahale oleme ravijärjekordi vähendanud näiteks lastearstide, kõrva-nina-kurguarstide, silmaarstide ja lastepsühhiaatrite vastuvõtule,“ lisas ta.
Rahulolu eriarstiabi teenusega on püsinud stabiilselt kõrge ja pooled inimesed on eriarsti vastuvõtule pääsemise kiirusega rahul.
Ligi pooled eriarsti külastanutest pääsesid vastuvõtule ühe kuu jooksul ning pooltel läks arsti juurde pääsemiseks enam kui üks kuu.
Inimestest, kes ei olnud rahul eriarstiabiga, leidis 39%, et eriarstiabi kättesaadavus võiks olla parem.
70% inimestest said mullu oma perearsti või-õega nõu pidada hiljemalt kolme päeva jooksul.
„Rahuloluküsitlusest ilmneb, et inimestel on ootus saada arsti ja õe vastuvõtule õhtusel ajal, mis parandab ka perearstiabi kättesaadavust,“ selgitab Laane lisades, et haigekassa maksab perearstidele tööajaväliste vastuvõttude eest ja neid tehti mullu ligi 7790 tunni jagu.