Hoia oma digilool silm peal!

Foto: Internet

„Kui patsiendi terviseandmed on mitmes haiglas laiali, siis riiklikus digiloos ei pruugi need kõik olemas olla, sest mõnikord jäävad andmed kesksüsteemi saatmata,” nendib Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu.

„Lisaks on selline segadus ka kulukas. Näiteks mu tuttavale tehti hiljuti ühe ja sama nädala sees kolm korda EKG uuring, sest ühe haigla meedikud lihtsalt ei teadnud, et teises oli see juba tehtud,” toob Kadri Tammepuu näite.

„Teinekord kogutakse andmeid jälle liiga palju, näiteks tervisedeklaratsiooni täitmisel juhilubade taotlemiseks või uuendamiseks. Minu arvates ei ole vaja autojuhi kohta uurida, milliseid nahahaigusi ta põeb või milliseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutab. Andmed kogutakse kokku, aga hiljem neid ei kasutatagi,” ohkab ta.

Eestis tegeldakse Eesti Patsientide Liidu tegevjuhi sõnul praegu innukalt ühtse digiregistratuuri arendamisega, ehkki ravijärjekordi see oluliselt ei lühenda, sest raviraha sellega juurde ei tule. „Küll aga saame paremini teada, kui palju on neid inimesi, kellel on saatekiri eriarsti juurde, aga kelle jaoks pole visiidiaegu jagunud.”

Küll aga saame paremini teada, kui palju on neid inimesi, kellel on saatekiri eriarsti juurde, aga kelle jaoks pole visiidiaegu jagunud.

Praegu on igal haiglal oma patsientide andmeid koondav IT-programm, mida igaüks eraldi arendab. Põhja-Eesti Regionaalhaigla plaanibki lähiajal oma programmi meedikutele mugavamaks muuta. Infotehnoloogilised arendused on aga kallid ja iga seadusemuudatusega sisuliselt dubleeritakse arendustöid igas haiglas. „Siin oleks kokkuhoiukohti, aga taoline lähenemine eeldaks rohkem koostööd ja kokkuleppeid,” arvab Kadri Tammepuu.

Hammaste röntgenipildid oma CD-le

„Kõik hambaarstid ei saada samuti veel ravikaarte digilukku. Üks soovitus nende patsientidele võiks olla – paluge oma hambaarstil teie hammastele tehtud uuringud, näiteks röntgenipildid oma isiklikule CD-le salvestada. Nii on võimalik hambaravihüvitist efektiivsemalt ära kasutada ja mitte kulutada seda dubleerivatele uuringutele. Hüvitist saab kasutada vaid haigekassaga lepingu sõlminud kliinikute kaudu, Tallinnas on alla poole praktiseerivatest hambaarstidest lepinguga seotud.”

Euroopa Liidu Patsiendi Õiguste Hartas (selle on heaks kiitnud ka Eesti) on kirjas, et patsienti võib üldjuhul ravida ainult tema nõusolekul. Selleks, et patsient saaks teha parima otsuse, peab meedik andma talle vajalikku teavet ja jätma piisavalt aega otsustamiseks. Mõnikord, näiteks enne operatsiooni, küsitakse inimeselt ka kirjalikku nõusolekut, et ta on protseduuriga kaasas käivatest riskidest aru saanud ja on nõus neid võtma. Ehk ta peab andma allkirja. „Kahjuks on Eestis tavaline, et patsient saab allkirjastamiseks vajalikud paberid vahetult enne operatsiooni ega jõua neid korralikult läbigi lugeda, rääkimata kaalutletud otsuse tegemisest,” avaldab Kadri Tammepuu kahetsust.

Patsiendil on õigus ka varem antud nõusolek igal ajal tagasi võtta. Isegi enne operatsioonilauale heitmist võib ta veel keelduda, kui saab teada, et eelseisval lõikusel on suur tüsistuste tekke risk, aga väike kasu.

„Näiteks mehed võiksid eesnäärme lõikuse otstarbekust väga tõsiselt kaaluda ja seda tohtriga arutada, millal enam oodata ei maksaks, sest elu kvaliteeti halvendavaid tüsistusi, nagu põiepidamatus, tuleb siin sageli ette,” soovitab Kadri Tammepuu.