Unemaagia, valediagnoos ja vene supid
Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ märtsinumber

FOTO: 60+

60+, märts 2019

Ajakirja 60+ 2019. aasta märtsinumbrit tutvustav väljaanne

Riidekapi ust avades ei mõtle me tavaliselt, et veel sada aastat tagasi oli selle sisu hoopis teistsugune. Mõnusast venivast trikotaažkangast džemprid, särgid ja pesuesemed on meie garderoobis nii tavalised, et me ei kujuta elu nendeta ettegi. Hästi istuvad, kortsuvabad ja vähest hoolt nõudvad trikotaažist esemed olid aga 20. sajandi alguses kallis välismaine moekaup, mida said endale lubada ainult vähesed siinsed rahakad. 60+ värskes märtsinumbris kirjutame Eesti pesurevolutsionääridest Bettyst ja Annyst ning toome lugejani meie pesutööstuse loo.

Viimase 50 aasta jooksul on öine keskmine uneaeg langenud üheksalt tunnilt seitsmele, kusjuures kolmandik meist on töö ja muu elu pärast sedavõrd pinges, et ei saa ka mõne tunni jooksul korralikult sõba silmale. Kas unetus teeb vanaks ja haigeks? Kuidas suhtuda pisikesse tukastusse päevasel ajal? Kas unenägu on loomulik nähtus? Mida teha, kui und ei tule, kirjutab 60+ märtsinumbris psühholoog Toivo Niiberg.

Märtsikuu on tulude deklaratsiooni kuu. Kes pensionäridest peaksid oma tulusid deklareerima? Kui palju töötavatest pensionäridest on neid, kes on riigilt juba ette maksutagastuse kätte saanud ehk riigilt ette laenu saanud ja peavad nüüd riigile puudu oleva summa tagasi maksma? Kui palju on neid, kes saavad riigilt raha? Mida peaksid need töötavad pensionärid tegema, kellel ei ole võimalik tuludeklaratsiooni interneti teel teha? Kas Maksu- ja Tolliamet inimesi tuludeklaratsiooni õigel ajal täitmata jätmise eest ka karistavad? Kommenteerivad Maksu- ja Tolliameti teenuste osakonna teenusejuht Hannes Udde ja töötavad pensionärid.

Mida ette võtta siis, kui tervishoiuasutus on sulle valediagnoosi pannud? Kuidas saaks patsient oma õigusi kaitsta? Kellele peaks esitama kaebuse? Kes peab ravimisel tehtud vea tõendama? Kas tasub oma probleemiga kohtusse pöörduda? Neile küsimustele vastab värskes 60+ numbris Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu

Mida ette võtta siis, kui tervishoiuasutus on sulle valediagnoosi pannud? Kuidas saaks patsient oma õigusi kaitsta?

60+ lugeja Aivar A. saatis murekirja: „Tihti on küpsemas eas meestelgi rippuvad rinnad, mis pole ei peeglis ega rannal väga atraktiivsed lisandid muidu tip-top taadile.” Ta palus, et 60+ ajakirja õpetlikud veerud selles osas nõu annaksid. Miks mehe rinnad suurenevad, selgitavad 60+ märtsinumbris Ida-Tallinna Keskhaigla mammoloog Gabor Szirko ja Sõmeru perearstikeskuses töötav perearst Maire Suurkivi.

Ajakirja 60+ värskest numbrist saab muuhulgas lugeda ka sellest, kuidas peaks vanemas eas inimene ennast kaitsma? Isegi kui füüsiline vorm on nõrk, kas siis on võimalik siiski igast olukorras terve nahaga välja tulla? Kuidas ohtlik olukord ära tunda? Kuidas vältida ohtlikesse olukordadesse sattumise riski? Õpetusi jagab mittetulundusühingu Turvaline Eesti enesekaitse instruktor Sergei Jakovlev.

Arst ja psühhoterapeut Epp Veski on õige mitu korda kirjutanud taastusravi olulisusest. 60+ märtsinumbris on ta välja toonud, millised harjutused sobivad eelkätt ajutöö turgutamiseks. Muuhulgas saab lugeda ka sellest, miks on oluline seljale harjutusi teha ning miks on söömisel ja joomisel oma osa taastusravi edus.

HIV on juba ammu kunagisest algusaja põhjustajate ringkonnast ehk homoseksuaalide ja sõltlaste keskelt väljunud. Kui arvate, et teema vanemasse ikka jõudnud inimesi ei puuduta, siis nii see ei ole. Kui vanemaealisel heteroseksuaalsel inimesel avastatakse immuunpuudulikkus, saab testija koos diagnoosiga enamasti teada, et viirus on tema organismis juba kaua aega olnud. Iga kuues, kes saab HIVi diagnoosi, on üle 50aastane. Mis see HIV on ja kuidas end selles osas testida, saab lugeda värskest ajakirjast 60+.

Meditsiiniteadlane dr Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill kirjutavad eksootilise maitse ja põneva sisuga lõunamaa viljast kiivist. Millega täpsemalt tegu on ja miks see meile hea on, saab lugeda 60+ värskest märtsikuu numbrist.

Probiootikumid on WHO poolt defineeritud kui elus mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna omistavad peremeesorganismi tervisele positiivset efekti. Milles see väljendub? Seekord tuleb ajakirjas 60+ juttu postbiootikumidest. Selgitavad meditsiinilise biokeemia doktorant Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

Supid on meie toidualual väärikal kohal ja kindlasti võiksime neid veelgi rohkem süüa, kui praegu sööme. Suppe armastavad ka teised rahvad ning paljude maade köökides on leemetoit väga laialt levinud ja aukohal. Seekord kirjutab Sirje Rekkor 60+ köögikülgedel Peipsi tagant pärit suppidest, mis mekkisid nii tsaariperele kui lihtsale eestlasele. Muidugi ei puudu ka retseptid.

Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili kirjutab valuvastastest plaastritest: kuhu panna, kuhu mitte, kaua peal hoida, mille puhul tohib plaatrit kasutada, mille puhul on see vastunäidustatud.

Hüva nõu küljel katsetab Tea Raidsalu erinevaid soovitusi, mismoodi autost niiskust eemaldada. Ta proovib nii koduseid kättesaadavaid vahendeid kui ka spetsiaalset autokaupluses müüdavat niiskuseimajat.

Ajakirjast 60+ ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna.

Tagasi üles