Lume, purikate ja libeduse ohtu kiputakse alahindama

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tuletab kõigile kinnistuomanikele veelkord meelde, et üleliigne lumi, purikad ja jää tuleb katuselt eemalda ning hoolitseda libedusetõrje eest nii kinnistul kui piirnevatel kõnniteedel. Seaduse kohaselt vastutavad korteriomanikud õnnetuse korral ühiselt.

"Paraku kipub tihtipeale olema nii, et jääpurikate ja libedusetõrjesse suhtuvad leigelt nii korteriomanikud kui ka väheteadlikumad ühistujuhid - arvatakse, et meie maja juures pole ju kunagi midagi juhtunud, küllap ei juhtu ka nüüd," nendis EKÜL-i õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Ta rõhutas, et olukord on siiski väga tõsine - libeduse ning katuselt langenud lume ja jää tõttu toimunud õnnetused on juba kohtutesse jõudnud ning summad, mis ohvritele maksta tuleb, suured. "Kõige hullem on asjaolu, et vastutaja hooletus võib ühel hetkel maksta inimese elu," hoiatas Mardi.

Ka heakorraeeskirja kehtestanud kohalikud omavalitsused teostavad talvist kontrolli, hoolimatut kinnistuomanikku võib heakorraeeskirjade rikkumise eest ka trahvida.

Mõne maja juures on jäine koht lindiga piiratud, aga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest.

"Mõne maja juures on jäine koht lindiga piiratud, aga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest," hoiatas Mardi.

Mullu jõustunud uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus tõi kaasa veel ühe väga olulise muudatuse: seaduse kohaselt kehtib korteriomandist tuleneva nõude korral korteriomanike ühine vastutus.

"Näiteks lumise ja libeda kõnnitee või räästast kukkunud jääpurikate tõttu toimunud õnnetuse korral vastub korteriühistu ehk siis kõik korteriomanikud," selgitas Urmas Mardi.

Varasemalt võis näiteks purikaõnnetuse kannatanu esitada kogu nõude ka ainult ühe korteriomaniku vastu, kel tuli hiljem esitada tagasinõue teiste korteriomanike vastu. See tähendas, et üks korteriomanik võis näiteks sattuda olukorda, kus ta pidi rahuldama nõude, mille suurus ületas kogu tema vara väärtuse. Kui nõuet vabatahtlikult ei täidetud, tuli tal selleks, et esitada omakorda nõue teiste korteriomanike vastu, pöörduda kohtusse.

"Uus seadus ütleb aga, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu,” märkis Mardi. "

Kui nõude rahuldamine ei ole kehtiva majanduskava ja reservide juures võimalik, peab korteriühistu juhatus koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike üldkoosoleku selle kehtestamiseks."

EKÜL-i õigusosakonna juhataja juhib ka tähelepanu, et mullu jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja  korteriühistu nõusolekuta ning nõuda seejärel korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist nõuda.

"Soovitaksin ühistujuhtidel hoolikas olla, korteriomanike muredesse tõsiselt suhtuda ja vajalikud tööd maja juures ühistu poolt ära korraldada, sest ühistul peaks olema siiski tehtud töödest terviklik ülevaade," ütles Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Praeguseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

    Tagasi üles